Läänemaailmast, nõukoguliku mudeli 8.pleenum rakendamine Idabloki maades ja uutes liiduvabariikides, vene rahva esiletõstmine; välispoliitilised sündmused: Berliini blokaad, Korea sõja algus, VMN loomine N. Hrustsov 1953-1964 J. Käbin 1950-1978 Võimuvõitlus, isikukultuse kriitika, ,,Sulaaeg", Võimul Venemaa eestlased, rehabiliteerimine, rehabiliteerimine, kampaaniad põllumajanduses- 1958 kaotati MTJ masinatraktorijaamad, uudismaade ulatuslik ülesharimine, põllumajanduse spetsialiseerumise algus 1960. maisikasvatus), rahvamajandusnõukogude Aastatest, suurfarmid 1970. aastatest, tööstuse loomine, konflikt tippintelligentsiga, elujärje laienemine, migratsioon, side Läänega, kuldsed paranemine, linnastumine, massiline kuukümnendad, demokraatlikud liikumised elamuehitus, algab teravilja sisseost välismaalt, (Helsingi grupid)
muudeti riigitöölisteks 12. Põllumajanduse areng N. Hrustsovi ja L. Breznevi ajal. Lk. 122-123. Hrustsovi ajal: · kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. · Töölised hakkasid töötasu saama rahas. · Vähendati isiklikelt majapidamistelt võetavaid makse · kolhoosnikud hakkasid saama pensione · likvideeriti masinatraktorijaamad MTJ- nende vara müüdi kolhoosidele · tuli sunniviisiliselt maisi ja suhkrupeeti kasvatada Breznevi ajal: · sunderaldised liidufondi suurenesid, sest oli vaja täita nn toitlusprogrammi, tekkis toiduainete puudus · põllumajanduse spetsialiseerumine. Eesti hakkas kujunema NKL sigalaks ja piimafarmiks · ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk
Tööstuse forsseeritud arendamine toimus teiste majandusharude arvel Eesti võimalusi ja vajadusi eirates. 23. juulil 1940. aastal kuulutati maa kogu rahva omandiks. Hakati ellu viima maareformi, mille kohaselt läks maa riiklikku maafondi. Maa võeti ära nendelt, kes suutsid seda harida ja loodi uued, kuid elujõuetud talud. Uusmaakoha keskmiseks suuruseks kujunes 10,6 hektarit. Alustati ka ettevalmistustega kolhooside loomiseks: loodi masinatraktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Masinatraktorijaamad (MTJ-d) pidid saama maal sotsialismi tugipunktideks. Põllutöödel jäi nende osatähtsus tühiseks. Loodi mõningad kolhoosid, kuid massiliseks kollektiviseerimiseks ei olnud nõukogude võim veel suuteline. Esimene kolhoos moodustati 25. sept. 1940 .a. Narva lähedal (Krasnaja Niva). Mõned kolhoosid moodustati ka Tartu-, Harju- ja Petserimaal. 1941. aasta suveks oli moodustatud kümmekond kolhoosi. 18. aprillil 1941. aastal kuulutati välja põllumajandussaaduste
koostajad tasalülitati ühiskondlikust elust. Majandus Pärast Eesti taasokupeerimist hakati siin ellu viima nõukogulikku majanduspoliitikat. See tähendas forsseeritud industrialiseeritust, sundkollektiviseerimist ja plaanimajanduse juurutamist. Põllumajanduse areng Õpik lk 118-120 Stalini ajal: 1. 1944 1947 viidi ellu nõukogude maareformi: · maa riigistati ja jagati uusmaasaajatele, kusjuures üle 30 hektari ei tohtinud kellelgi olla · loodi sovhoosid ja masinatraktorijaamad · tuli maksta sunderaldisi liidufondi 2. algas kollektiviseerimine 1947. aastal loodi viis kolhoosi. 1951. aastaks oli kolhoosides 95% kõigist taludest. 3. põllumajandusspetsialistide ette valmistamiseks avati põllumajandustehnikume ja loodi EPA Hrustsovi ajal: 1. kolhoosidel alandati põllumajandussaaduste kohustuslikke müüginorme ja tõsteti põllumajandussaaduste kokkuostuhindu. 2. kolhoosnikud hakkasid osaliselt töötasu saama rahas, 50
Aasta 1956 on paika pandud üleliidulisest poliitilisest ajaloost saadud kaalutlustel: 14. veebruar 1956. a algas NLKP XX kongress (kestis 25. veebruarini), mis lõi elu demokratiseerumise ja normaliseerumise illusiooni, tõi kaasa Siberi-hirmu kadumise. 4. nov 1956 viidi aga NSVLi väed Ungarisse sealset ülestõusu maha suruma. See tegi täieliku lõpu „valge laeva“ ootamisele. 1957. loodi rahvamajandusnõukogud, 1958. aastal likvideeriti MTJ (masinatraktorijaamad). Otsene mõju Eesti majandusele - Režiimi stabiliseerumise aeg – 1956/1958 – 1965/1968 Märgatav nii majandus- kui poliitilises ajaloos, ka üleliidulistes raamides. 1965. a üleminek rahvamajanduse ametkondlikule juhtimisele, s.o rahvamajandusnõukogude kaotamine. St üldist tsentraliseerimist ning poliitilise surve igakülgset tugevnemist. Eestis olid perioodi lõpul mõned nähtused pigem positiivse märgiga (1964. a üleminek rahapalgale põllumajanduses)
annaabi.ee 
