seksoonid ja klubid spordiühingute juurde kes hakkasid motospordiga tegelema, ennem tegi seda Vabariiklik Auto-Motoklubi. Esimese motoklubi asustasid kalevlased peale seda aga spartaklased ja tööjõureservlased. Samuti hakati ka Nõukogude Liidus võistlema ainult kodumaiste masinatega. Need kaks muudatust panid noori rohkem motospordi vastu huvi tundma. Aastal 1949 tehti Eestis algust talikrossi võistlustega, mis täpsemalt toimusid Mustamäel. Võistlejad sõitsid kuues masinaklassis. Peale seda alustati juba 1951.aastal Tallinnas ka esimeste meistrivõistlustega talikrossis. Läbida oli vaja kümne kilomeetrine rada. Mehed pidid läbima seda kuus korda ning naised kõigest kolm korda. Sellel võistlusel selgitati välja esmaskordselt ka Eesti noortemeister. Neljakümnendate aastate lõpul hakati motospordiga tegelema ka mujal Eestis: Viljandis, Pärnus, Rakveres, Tartus. Eriti tublid ja huvitatud krossist olid viljandlased
osavõturohkemaks, kus osales üle saja noore võidusõitja. See oli juba tõhus reserv tulevikku silmas pidades, mis varem või hiljem pidi andma soovitud loomust. 2.3 Üleliidulistest meistrivõistlustest Esialgu tuli aga leppida sellega, milleks momendil võimelised oldi. 1970 aasta üleliidulisel tehnikaspordialade spartakiaadil tõi Eesti ainsa medali Luule Tull teise kohaga naiste klassis. Esikümnesse pääses vaid Elmet Varblane 9.kohaga suure kuubatuuriga masinaklassis. Tagajärjeks oli Eesti Koondise 11.koht. Nii kehva tulemust polnud meie motokrossikoondis veel saanud. Sel aastal pandi ka alus üleliidulistele mootorispordikoolide ühisele jõukatsumisele. Meie noored polnud veel võimelised võistlema ühtlaselt tervikliku võistkonnaga, pealegi oli harjumatu ka korraldajate idee liita võistlustulemustele ka püssilaskmises saavutatud punktid. Individuaalselt sai esikoha omaaegse nimeka
ära. 1948. aastal muudeti mootorrattaspordialast tegevust.Kui seni tegeles Vabariiklik Auto-Motoklubi,siis nüüd moodustati vastavad sektsioonid ja klubid ka spordiühingute juurde.Esimese motoklubi asutasid kalevlased ,seejärel spartaklased ja tööjõureservlased.Nõukogude Liidus hakati võistlema ainult kodumaistel masinatel.Peale kahte muudatust liitusid mootorispordiga palju noori. 1949. aastal sõideti Eestis esmakordselt talikrossi Mustamäel.Sõideti kuues masinaklassis ja erinevalt suvekrossist jõudis enamik võistlejatest finisikanga alt läbi. Neljakümnendate aastate lõpul hakati mootorispordiga tegelema ka mujal Eestis.Harrastajaid leidus Viljandis,Pärnus,Rakveres,Tartus.Eriti agarad olid viljandlased ,kes rajasid Männimäele motodroomi ja hakkasid korraldama liivarajavõistlusi. 1951. aastal toimusid Tallinnas esimesed meistrivõistlused talikrossis. 10km pikkune rada tuli meestel läbida kuus korda ja naistel kolm korda.Esmakordselt
Ning järgneval aastal tõid Saku motoklubi krossisõitjad J.Uustalu ja M.Oras üleliidulistelt meistrivõistlustelt esimese kuldmedali Eestile, mida suudeti korrata alles 15 aastat hiljem V.Vaaderpassi ja J.Tuuliku poolt.(Kaldmaa „krossirajal“ lk 43) Motoföderatsioon tähistas Eestis korraldatud esimese motokrossi 40.aastapäeva üleriigilise juubelikrossiga, mille viis läbi „Kalevi“ spordiklubi Maardu krossirajal. Sealsel juubeli krossil, mis toimus 1986 aastal osales üheksas masinaklassis üle kolmesaja krossisõitja. Samal aastal aga alustati tegevust ka staadionikrossis, mis kujutab endast palju väiksemat rada ja mis koosneb rohkem tehnilisematest elementidest. Esimene rada rajati Türil Heino Aavasalu eestvedamisel. Selle raja eeskujul loodi hiljem ka taolisi radasid Haapsalus, Sõmerpalus ja Tihemetsas. (Kaldmaa „Krossirajal“ lk 48) Tänapäeval toimuvad motokrossis igaaastased Eesti meistrivõistlused,
annaabi.ee 
