jmt. Antarktist 1928 kasutati Antarktise uurimisel lennukeid (H.Wilkins 1928 1930, L. Ellsworth 1935, 1938 1939, R. E. Byrd 1928 1930, 1933 1935, 1939 1941, 1946 1947 , jt.). Ulatuslik töö Antarktises algas rahvus geofüüsika-aasta (1957 1959 ) uurimisprogrammi järgi. 12 riiki rajasid 51polaarjaama, kus tehti meteoroloogilisi, enamasti ka glatsioloogilisi, arheoloogilisi ja maamagnetismivaatlusi. Sisealade tundmaõppisel kasutati erilisi roomiktraktoreid. Selliseil masinail läbisid Briti ja Uus-meremaa ekspediatsioon 1957 1958 V. Fuchi (s. 1908) ja E. Hillary juhtimisel esimesena Antarktisele Weddelli merest üle lõunapooluse rossi mereni. 11 Kokkuvõte Antartikas on käinud paljud eestlastest - eestimaalastest uurijad, teadlased. Et Antarikas on 29 saart ja Antarktis on kaetud aastaringi mandrijääga mis on üle 2 kilomeetri paks
juhtimiseks c) transmissiooni elementide töö juhtimiseks d) rooliseadmed masina liikumise juhtimiseks 3. Toime alusel juhitavale elemendile a) vahetu toimega e otsesidega b) võimendajaga e kaudse toimega c) jälgivad süsteemid d) koormustundlikud e tagasisidega 4. Juhtimismeetodi alusel a) käsijuhtimisega b) poolautomaat-juhtimisega c) automaatjuhtimisega d) suhtlevad, programmeeritud juhtimisega 21. Mehhaanilised juhtimissüsteemid ja nende liigitus. Vanimad masinail kasutatavad juhtimissüsteemid ning kaasaegseis masinais kasut. neid vaid teiste juhtimissüsteemide osadena. Ehedalt on nad kasutusel ainult sisepõlemismootorite töörežiimi juhtimissüsteemides. Liigitatakse a) šarniir-hoob süsteemid, b) tross ja tross-plokk süsteemid c) mehhaaniliste ülekannetega süsteemid 22. Pneumaatilised juhtimissüsteemid. Kasut peamiselt selliste elementide töö juhtimiseks, mis nõuavad sujuvaid lülitusi. Koostusse kuuluvad 1
Kopptõstukid: Kopptõstukeid kasutatakse puistematerjalide andmiseks punkritesse, segumasinatesse ja sõeluritesse Kopptõstukil on kummutatav kopp. Kopa alumine asend peab olema selline, et teda saaks täita kallurilt või muul viisil Iseliikuvad ja autotõstukid: Iseliikuvad tõstukid on varustatud arenenud käiguosaga, transmissiooniga ja individuaalse jõuallikaga ning võivad liikuda objekti piirides iseseisvalt. Jõuallikatena kasutatakse välitöödeks ettenähtud masinail sisepõlemismootoreid ja sisetöödeks kasutatavatel masinatel aku- või võrgutoitega elektrimootoreid. Sarniir-hoob tõstemehhanismiga ja teleskoopnoolega iseliikuvad tõstukid , eriti väiksemad mudelid, on enamasti varustatud väljaulatuvate külgtugedega, mille abil tõstetakse nad üles tööasendisse. Parallelogramm-tõstemehhanismiga () võimaldavad tõsta ainult vertikaalsuunas,
«Jawa» esihargi amortisaatorid erinevad kirjeldatust selle poolest, et amortisaatori silinder on kinnitatud liiku- matu põse külge, klapivars aga on ühendatud õõtsotsaku põhjaga (pärast 1964. a. toodetud^ masinail). Õõtsotsaku põhjas on koonilise otsaga muhv. Õõtsotsaku allaliikumise lõpul läheb muhvi koonusots silindri suudmesse ja takistab õli väljavoolu sellest. Nii tekitatakse hüdrauliline puhver,