millede abil muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Гидроцилиндр и гидромотор в гидросистеме являются взаимозаменяемыми компонентами, при помощи которых гидравлическая энергия превращается в механическую. Silindri eelised Преимущества цилиндра Аntud juhtudel on silindri kasutamine mugav ja masinaehitaja poolt vaadatuna lihtne. Использование цилиндров удобно и просто. Кuna hüdroenergia muundamisel mehaaniliseks puudub vajadus kasutada vaheastmena pöörlevat liikumist, saavutatakse silindri kasutamisega, seadme kõrge kasutegur. Если при превращении гидроэнергии в механическую не используется поворотное движение, то использование цилиндров
ülekoormuste eest. Sisselülitatult peab sidur kindlustama hea ühenduse mootori ja jõuülekande vahel ilma, et tekiks ketaste vaheline libisemine. 2. arvutamine: Sidureid ei arvutata nimi-, vaid arvutusliku pöördemomendi järgi. Kus, on võlli nimipöördemoment; - reziimitegur; see leitakse käsiraamatutes ja erialases kirjanduses toodud tabelitest masina tüübi ja tööreziimi järgi; = 1,25....4,0 ("Masinaehitaja käsiraamat" Proffessor H. Lepikson) 5. Jõuülekande skeem (mitmikvedu, tagavedu) Nelikvedu: Jõuülekandesse kuuluvad: sidur, käigukast, 2 kardaanülekannet, taga- ja esiveosild, jaotuskast. Kolme ja enama veosillaga masinatele lisandub veel kardaanülekandeid ja veosilla mootoriga ühendamise seadmeid. Masina telgede arvu suurendamine võimaldab tõsta kandejõudu, ilma et rehvide surve teepinnale eriti suureneks. Mitme veosilla puhul astetatakse sildade vahele
Tln., Valgus, 1985. 2 2. http://www.ruukki.com/ee , august 2006 3 3. Rautaruukki terastooted. Käsiraamat. Otava, 1996. 4 4. Kleis I. Masinaelemendid. Konspekt bakalaureusõppeks. Tln., 2005 5 5. Dobrovolski V.A. jt. Masinaelemendid. Tln., Valgus, 1971. 6 6. http://www.bossard.com , august 2006 7 7. Bossard. Kataloog. 1995. 8 8. http://www.balticbolt.ee/ , august 2006 9 9. Strizak V. Lahtivõetavad liited. Tln., Valgus, 1984 10 10. Masinaehitaja käsiraamat, köide II. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus, 1971 11 11. .. -. .1., ., , 1982 Lisa Tabel 1. Meeterkeerme mõõtmed, mm keerme samm, välisläbimõõt, keskläbimõõt, d2 siseläbimõõt, d1 P d 0,40 2,0 1,740 1,567 0,45 2,5 2,208 2,013 0,50 3,0 2,675 2,459
muudetakse hüdroenergia mehaaniliseks energiaks. Nagu hüdromootor, nii on ka hüdrosilinder ühendavaks lüliks hüdrosüsteemi ja tööorgani vahel. Erinevalt hüdro-mootorist, mille väljundiks on pöörlev liikumine, kasutatakse hüdrosilindreid kulgliikumise realiseerimiseks. Juhul kui tööorgan kasutab funktsioneerimiseks kulgliikumist on hüdrosilindri kasutamisel järgnevad eelised: - antud juhtudel on silindri kasutamine mugav ja masinaehitaja poolt vaadatuna lihtne - kuna hüdroenergia muundamisel mehaaniliseks puudub vajadus kasutada vaheastmena pöörlevat liikumist, saavutatakse silindri kasutamisega, seadme kõrge kasutegur - silindri poolt arendatav jõud on konstantne kogu kolvi liikumisulatuses - samuti on konstantne kolvi liikumiskiirus, mis sõltub vedeliku vooluhulgast silindrisse ajaühikus ja kolvi pindalast - Sõltuvalt konstruktsioonist võimaldab silinder töötamist nii tõmbele kui tõukele
Optimaalse alusringjoone raadiuse Ro ja desaksiaalsuse leidmiseks kasutatavat meetodit ja nuki profileerimist vt. [4,5]. Kasutatud kirjandus: 1. Rakendusmehaanika. Koost. I.Kleis. Tln., Valgus, 1984. 2. H. Lepikson. Hammasülekanded. Geomeetria ja täpsus. Tln. Valgus, 1988. 3. J. E. Shigley, J.J. Uicer. Theory of Machines and Mechanisms. McGraw-Hill, Inc. 1995. 4. V-kujulise neljataktilise sisepõlemismootori kinemaatilise skeemi projekteerimine. Koost. H. Lepikson. TTÜ, 1998. 5. Masinaehitaja käsiraamat. 1. köide. Koost. H. Lepikson. Tln., Valgus,1968.
annaabi.ee 
