koguda tasu eest. Ei arva, et neile maksta oleks liiast, kuna annab võimaluse targaks saada. Eluaastaid vahemikus seitse kuni 30 tuleb ka nautida ning nende üle rõõmu tunda. 23 aastat on vähemalt neljandik meie elust. Õppida on vaja parasjagu, nii et end sellega üle ei koormaks ning ka ise saab õnnelik olla. Kui ootame endalt palju, siis tuleb hea tulemuse nimel väga palju pingutada ning tihti võime kurvastada kehva hinde üle. Laps, kes palju ei taha saavutada, ei masendu nii tihti, kuna teab, et pole pingutanud, kuis vaja. Alati on ka lootus, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka töötegemisega saab. Tark ei torma ning teeb seda, mis oluline. Õppimata võib jätta siis, kui mõni askeldus, näiteks õunamahla valmistamine vajab hirmsasti tegemist, aga päris õige tegu see pole, sest kunagi ei või teada mida meil suurena vaja läheb või kellena töötama hakkame. Õppimises on kindlasti nii oma võlu kui ka valu, kuid on targem pingutada natuke
suudavad näha tõenäolisi tagajärgi, mis tulenevad ühe praktika eelistamisest teisele; nad suudavad kinni pidada tegevuskavast, olles kord selle kasuks otsustanud; nad on võimelised vastu panama hetkekiusatusele ja vahetu kasu ahvatlusele; ning paljalt eneste ja teiste olukorra olukorra erinevuse teadmine või tajumine ei ole teatavates piirides ja iseenesest suure rahulolematuse allikaks. Ratsionaalne inimene ei masendu teades teiste paremast positsioonist juhul, kui ta ei pea seda ebaõiglase tagajärjel saaduks. Edasi vaadeldes, et isikutel on üldjoontes sarnased huvid ja vajadused. Järgnevalt tuleb isikutel esitada printsiibid mille alusel kaebusi ja seega ka praktikaid endid hindama hakata. Printsiipide esitamise ja tunnustamise protseduur esindab sarnaselt moraalile piiranguid, millega ratsionaalsed ja üksteise suhtes omakasupüüdlikud isikud pannakse käituma mõistuspäraselt.
kaotuse puhul? Lucius Annaeus Seneca arvates ei tohiks tarka inimest ka morjendada lähedase inimese surm. Kui inimene sureb, sureb vaid tema keha , kuid see mis täitis tema keha , voorus jääb alles. Seneca arvates lähedaste ja sõprade arv ei mõjuta kuidagi meie õnnelikkuse ja tarkus taset, sest inimeste kadumine meie ümber ei muuda kuidagi vooruse taset meis endis. Isegi kui kaotada oma lähedane sõber või laps, tark ei masendu. Igasugune hirm ja rahutus oma tegevustes tähendab autust mida üks tark auline inimene ei saa endale lubada. Surm on loomulik protsess elust ja see ei vääri ära langemist. Seneca arvates on siiski ka targal õigus kurbusele lähedase kaotamise puhul. Kuid see kurbus ei tule aulisel inimesel mitte peast vaid seletamatust loomusunnist 4.LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9)
vanema- ei olnud. tekoju. Äkitselt aga algasid Heikel valud, veed tulid ära ja ta viidi Elamine oli kiirabiautoga haiglasse. Ja siis oligi laps - Melanie - juba sün- äärmiselt dinud. Kuid Heike ei tundud seda tillukest, õblukest olevust Liiga kitsad elamistingimused tekitavad pinget ja agressiivsust. kitsas, elati nähes mingit rõõmu. Vastupidi, ta oli pettunud ja masendu- sotsiaalabis ses. Heike tütar ei olnud mingi tavaline beebi. Ta nuttis palju, t. Heike oksendas tihti ning teda oli väga raske rahustada. Heike när- tundis tihti, vid olid tihtipeale viimseni pingul. Ta ei suutnud ümbritseda et sellises seda kisendavat, väikest pampu soojuse ja emaliku armastu- ruumikitsik sega, seda enam, et ta vajas ise nii väga kindlustunnet ja hoo- uses litsust. Kuidas saanuks ta oma lapsele anda seda, mida tal en-
annaabi.ee 
