nimetatakse nähtusi, mille vahel on perekondlik sarnasus Ludwig Wittgensteini mõttes. • Sapir-whorffi hüpotees ehk keelelise relatiivsuse hüpotees ütleb, et inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis on mõjutatud sellest, millist keelt ta kõneleb. Ühesõnaga meie keel määrab selle kuidas me mõtleme. On tugev versioon, kus keel määrab ning nõrk versioon, kus keel mõjutab ja suunab mõtlemisprotsesse. • Ideoloogia marxistlikus kontekstis- Sotsiaaldemokraatlike parteide tegeuvs riikides, millele on iseloomulik suurem tähelepanu sotsiaalprobleemidele, ametiühingutele jne. See ei pea oluliseks erinevaid rahvaid ega kultuure, vaid soovib need muuta ühetaoliseks massiks. Marksistlik õpetus ei arvesta inimeste bioloogilis-antropoloogiliste erinevustega. Selle järgi on kõik inimesed võrdsed, kui nad kasvavad sarnastes tingimustes. Marksism ei tunnista inimeste erinevaid võimeid ja eripäraseid andeid.
Väline on see, mis määrab siiski identiteedi, see ei puhtalt selles liigendatava ruumi tingimuste tõttu. St kollektiivse tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides ühendab veel teisigi klasse. Selle "ontoloogilise jäägi" tõttu ei õnnestu 22 Gramscil vabaneda sellest ajaloo ja ühiskonnanägemusest, mis püsib olemuslikult marxistlikus paradigmas. Alles sellest nö "jäägist" lahtiütlemine so struktuurse määramatuse täielik omaksvõtt avab tee post-marxismile, millest hästi lühidalt postmodernismi loengus, sest siin on olulisi kattuvusi. http://www.marxists.org/ 23
* 1844 kohtas Marx Friedrich Engelsi pojaga ning neid mõlemaid ajas taga suure muutuse idee 1848 ilmus nendelt ka kommunistliku partei manifest, mis algas sõnadega: ,,Üks tont käib ringi mööda Euroopat. See on kommunismi tont." * 1867 ilmus raamat ,,Kapital", kus ta rääkis rahandusest ja kapitalist rohkem kui kahel tuhandel leheküljel, võttes arvesse paljude teiste majandusteadlaste ideid. -) Ta leidis, et ühiskond areneb järgnevalt (Marxistlikus mõttes oli see progress): *) Ürgkogi kommunism; *) Tootmisbahendid; *) Orjapidamine; *) Feodaalkord; *) Kapitalism; *) Sotsialism; *) Kommunism. * Marx uskus, et religioon on oopium rahvale, mis on mõeldud vaid rahva uinutamiseks. * Ta uskus, et filosoofia on küll maailma mõjutanud, kuid nüüd oleks aeg seda maailma muuta. Positivism * Positivism saab peamiselt alguse üheksateistkümnendal sajandil.
See aga tähendab, et hegemoonse subjekti lõplik kese asetseb siiski väljaspool seda ruumi, mida ta liigendab. Väline on see, mis määrab siiski identiteedi, see ei puhtalt selles liigendatava ruumi tingimuste tõttu. St kollektiivse tahte sõnastab siiski mingi olemuslikult ühtne klass, mis hegemoniseerides ühendab veel teisigi klasse. Selle "ontoloogilise jäägi" tõttu ei õnnestu Gramscil vabaneda sellest ajaloo ja ühiskonnanägemusest, mis püsib olemuslikult marxistlikus paradigmas. andrjuuha Comment: Siia diskursusest-täispositiivsus 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 23 Alles sellest nö "jäägist" lahtiütlemine so struktuurse määramatuse täielik omaksvõtt avab tee post-marxismile, millest, kui lubate räägin, hästi lühidalt postmodernismi loengus, sest siin on olulisi kattuvusi. Materialid: http://www.marxists.org/ Viited sealt. . 4.loeng-Kultuurisotsioloogia II. Andreas Ventsel 1 4
annaabi.ee 
