Ja raad keelas ka neil kalade üleostmise ära.Mungad ajasid neid vihahoos kloostrist välja.Aga nad ei olenud veel lõpetanud.Raehärrad keelasid neid surnute kandmise protsessioonis läbi linna ja mungad võisid oma hingikloostrikirikus matta kuid surnud peab neile kirstus kloostrivärava taha toodama-sealt võisid nad neid kirikusse viia.Raad ei tahtnud nende lippe pühapilte ega valgeid kuubi linnauulitsatel näha.Raehärrad lahkusid kloostrist. Mungad olid maruvihased ja kurvad.Nad lubasid üksteisele,et nad ei tagane ja jäävad enda usule kindlaks. Uued linna jutustajad Katariina kirikus tõid rahutust kogu kloostrisse.nad jagasid Martin Lutheri usku.Toimus reformatsioon. Rahvas muutus mässumeelseks.nad mõistis uue õpetuse valguses,ee Jeesus Kristus on ka nende eest oma verd valanud,neid vabaks ostnud,et vasallidel pole õigust nende maale ega neid orjadena pidada. Samal ajal oli Agathe kloostrist ära põgenenud ja plaanis abielluda.
tekkinud huvi. Seda zesti osatakse tõlgendada juba Charles Darwini ajast, kes märkas, et nii loomad kui inimesed kallutavad huvi tärkamisel pea küljele. Pea ettekallutamine väljendab inimese eitavat või isegi halvakspanevat suhtumist. Põrnitsemisega kaasnevad ka kriitilise hinnangu liigutused. (Pease, 1994) Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid. (Jaskolka, 2004) 5.1.2 Näo puudutamine Kui inimene vestluses puudutab kätega oma nägu, siis annab see märku ebakindlusest. või valelikkusest kuuldes ennast või kõnelejat valetamas, katab inimene alateadlikult kätega oma kõrvu, suud või silmi. Näo puudutamist loetakse üldse üheks esimeseks valetamise signaaliks. Samas võivad need liigutused tähendada ka
väljendamiseks ning seda võib näha pühalikel juhtumitel või kirikus. Peanõksu kasutatakse mõnele inimesele või asjale viitamiseka, kasutamata sealjuures silmi või käsi (Jaskolka 2004: 46 - 48). 2.1.1 Näoilmed Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest (Nierenberg 1997: 24). Verbaalset keelt toetavad näoilmed. Kui me näiteks ütleme, et oleme rõhutud, siis on meil tõenäoliselt õnnetu ilme. Kuulutust, et oleme maruvihased, saadab vihane ilme. Nägu on kehakeeles kõige väljendusrikkam vahend, näidates meeleolu, tundeid ja mõtteid (Jaskolka 2004: 53). 2.1.1.1 Huuled Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkond. Me kasutame neid söömisel ja joomisel. Suudlus on märk poolehoiust ja sügavast tundest. Huulte torutamine või kokkupigistamine on taunimise avaldus, milles peitub ka soovimatus kõnelda. Kui me tunneme end negatiivselt,
kaheks iseseisvaks, Juudi ja Araabia riigiks. ÜRO esitas jaotusplaani: kolm vaevalt omavahel ühenduses olevat ala pidi antama juutidele ning kolm ala araablastele. (Saks 2005, 51) Juudid olid näiliselt nõus, aga araablased mitte. Juutide nõusolek puudutas juudi ainult riigi loomist, samas ei mõelnudki nad leppida iseseisva Araabia riigi tekkimisega. Palestiina riigi tekke ärahoidmine sai enam kui põlvkonna jooksul Iisraeli poliitika nurgakiviks. Araablased olid maruvihased. Nende jaoks oli arusaamatu, kuidas sai ÜRO lubada 56% Palestiinast võõrale rahvale, kes moodustas vaevalt 30% kogu rahvastikust. (1946. aastal elas Palestiinas 1,3 miljonit araablast, 600 000 juuti ja 30 000 muu rahvuse esindajat) (Harms 2008, 94) Juudid leidsid, et ÜRO poolt neile eraldatud territoorium on liiga väike, ja ajasid 1947. aasta 2. detsembril 750 000 palestiinlast oma kodudest minema. Araabia linnad Haifa ja Jaffa tühjendati täielikult
Siis ta ütles: «Kuidas oleks kurttummaga, Bilgewater?» Hertsog ütles, argu ta selle pärast muretsegu, ta ole- 371 vat laval kurttumma mänginud. Siis jäid nad mõnd aurikut ootama. Pärast lõunat tuli paar väikest aurikut, aga need ei tulnud kuigi kaugelt. Viimaks tuli üks suur, ja nad hõikasid. Laevast saadeti julla ja me läksime laevale. See tuli Cincinnatist. Kui nad kuulsid, et me tahtsime sõita kõigest nelja või viie miili kaugusele, siis olid nad maruvihased, vandusid ja ütlesid, et nad meid maale ei lase. Aga kuningas jäi rahulikuks. Ta ütles: «Kui härrased võivad maksta dollari miilist isiku pealt ja jullas toomise-viimise eest eraldi, siis võib aurik neid sõidutada, eks?» Siis läks nende meel pehmemaks ja nad ütlesid: hea küll! Ja kui me linnakese lähedate jõudsime, saatsid nad meid paadiga maale. Umbes paar tosinat mehi ruttas ligi, kui nähti jullat lähenevat. Kui kuningas ütles:
annaabi.ee 
