· Saksamaa kaotas kõik asumaad, need jagati võitjate vahel · Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, armee suurust piirati (100 000 meheni) · Saksamaa pidi loovutama oma sõjalaevastiku võitjatele · Saksamaa ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, tanke, lahingulennukeid. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Versailles' leping ja sellele järgnenud kokkulepped tekitasid palju konfliktikoldeid, kutsusid esile marurahvuslikke reaktsioone ning mürgitasid Saksamaa ja Prantsusmaa suhted kõiges, mis puudutas reparatsioone. Versailles' rahu sõlmiti 28. juunil 1919 Saksamaa ja tema liitlasriikide vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Selles samas Peeglisaalis kuulutati kunagi Saksamaa vabariigiks, ning see oli Saksamaale eriti valus hoop ja häbistav, kuna tegelikult ei olnud Saksamaa sõja alustamises süüdi
tundnud valitsused isegi oma kindralstaapides koostatud sõjaplaane. Ajend ehk eeldused Maailmasõja puhemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914. Ertshertsog Franz Ferdinand oli Serbias eriti vihatud, kuna ta kavandas Austria-Ungari muutmist kaksikmonarhiast kolmikmonarhiaks, lisades sellesse Austria ja Ungari kõrval ka Horvaatia. Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlastelt vabastada, kasutades selleks terrorit. Ertshertsogi mõrva organiseerijaks oli marurahvuslik rühmitus Must Käsi. Mõrvariks oli üliõpilane Gavrilo Princip. Tulemuseks oli kuuajaline diplomaatiline sõda. Saksamaa nõudis Serbia koristamist. Venemaa asus Serbiat kaitsma. Kõik tipnes mobilisatsioonide välja kuulutamisega. 28. juuni kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale. Järgnes Venemaa mobilisatsioon. Ning
Seda nimetatakse Veriseks pühapäevaks. Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad, telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17. oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma. Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks. Tekib veel rida konservatiivseid marurahvuslikke ja monarhistlike parteisid. Liberaalid leiavad, et tuleb tegutseda parlamentaarselt ning lõpetada mässamine. Bolsevikud tahavad jätkata revolutsiooni. Toimubki bolsevike Detsembri mäss Moskvas, aga see surutakse valitsuse poolt maha. · Duuma demokraati periood Järgneb nn. Duuma demokraatia periood. Toimuvad riigiduuma valimised ja tsaar annab välja konstitutsioon. Valitsevaks korraks saab konstitutsiooniline demokraatia. Duuma 7
-stsenarist, -näitleja ja produtsent. 17. Franz Ferdinand Austria-Ungari troonipärija ertshertsog, kes tapeti üliõpilase Gavrilo Principi poolt 28. juunil 1914. F. F oli Serbias väga vihatud, kuna ta kavandas Austria- Ungari muutmist kaksikmonarhiast kolmikmonarhiaks, lisades sellesse Austria ja Ungari kõrval ka Horvaatia. See oleks võtnud Serbialt võimaluse esineda kõigi slaavi rahvaste huvide kaitsjana Balkanil. Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlased vabastada, kasutades selleks terrorit. Mõjukam neist oli Must Käsi, mille olid asutanud Serbia ohvitserid ning mida juhtis Serbia kindralstaabi luureosakonna ülem. 18. Gavrilo Princip vandenõulasest üliõpilane, kes tappis 28. juunil 1914 Franz Ferdinandi. Kuna ta oli alaealine, ei mõistetud teda surma, vaid eluks ajaks vangi. 19
annaabi.ee 
