· Kaladest esineb särge, roosärge, haugi, vähem on ahvenat, kiiska, linaskit jt. · Järve kaldad on enamjaolt turbased, idakallas on kohati liivane. Liivjärv Liivjärv · Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm. · Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt soised, kohati liivased. · Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu. · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest kasvavad valdavalt tarnad. Martiska järv Martiska järv · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem.
Kohati võib soostiku selles osas leida raskesti ületatavaid õõtsiksoosid. Soostiku läänepiiril looklev Puhatu oja kogub vett peamiselt raba läänepoolsetel aladelt. Ülemjooksul valgub oja kuni 100m laiusel alal kitsaste mätaste vaheliste niredena. Soostiku keskmes asuvad järved, neist suurim on Puhatu järv (20,9ha), temast põhjas paiknevad Viinamardi (2ha) ja Pahasenja (2,1ha) järved, 500m kagu pool asub Korponi järv (0,6ha) ning lõunas on Puhatu järv ühendatud kanaliga Martiska järvega (6,3ha). Soostiku lõunaosas, Agusalu küla lähedal paiknevad Agusalu järved, mis on raskesti ligipääsetavad, sest neid ümbritsevad õõtsikud ning koprad on asustanud iga kraavi ja oja oma paisudega on nad niigi märjad alad muutnud veelgi vesisemaks. [], [] Agusalu sood Paikneb Puhatu soostiku lõunaosas. Ta on tekkinud Ürg-Peipsi järve luidetevaheliste järvealade ning osaliselt ka mineraalmaa soostumisel. Osaliselt on säilinud sealsetel aladel ka mõned jäänukjärved
+nglus. Suvel on vesi kihistunud, kõige külmem vesi on põhjas. Selle peal on päikesekiirguse toimel soojenenud veekihid. Siis segab tuul vett vaid pindselt. Sügisringlus on vastupidine. Kui pinnavesi jaheneb 4 °C-ni, vajub see sügavamale ja soojem vesi tõuseb pinnale. Kui pindmine vesi jaheneb 0 °C-ni, siis toimub jäätumine. Veevahetus järvedes - jaguneb aeglaseks ja kiireks. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikaist. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt Porkuni järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt Vagula). Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves. Vesi uueneb selles
alkalitroofsed -huumustoitelised e. düstroofsed -segatoitelised e. düseutroofsed -kesktoitelised e. mesotroofsed -soolatoitelised e. halotroofsed Järvede omadused: Järvevee omadused – läbipaistvus ja temperatuur – sõltuvad sellest, kui kiiresti vesi järves vahetub. See omakorda oleneb sisse ja välja voolava vee hulgast. Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikatest. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt. Porkuni ja Sinialliku järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt. Vagula). Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves
annaabi.ee 
