ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist. Tartu ülikoolis ta õppis ühe aasta vältel roomaani keeli. Järgmisel sügisel tuli Laaban tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida
andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogumik On tõlkinud, kirjutanud esseesid, artikleid nii kirjanduse kui kunsti kohta. Oluline on esse Baudelaire`ist ja Sartre`ist. Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) Eesti keeles "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) "Rroosi Selaviste" (1957) "Oma luulet ja võõrast" (1990) Rootsi keeles "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (1988) "Om litteratur" (1988) Esmaspäev Meenutades oma soengut eilsel tantsul töölineiu sööb kui leiba suitsust laotust akna taga nutab naerab meelitab merd et see hiiliks tehasesse Käekell kõhkleb masin laulab oma transtsedentset laulu
Rroosi Selaviste kasvatab üht ühtlast ja kaht kahtlast last. Mõrvarite märatsemine on vaid kõrvaline käratsemine. Meie ei saa! Kes sa oled taevas? Pühitsetud Saag?Usin nimi? Rroosi Selaviste laseb süütenööri abil õhku süütu sütenööri. Hilisem looming Viimased paarkümmend aastat viljeles häälutusluulet ehk sound poetry`t. Tallinnas on avaldatud esinduslik värsikogumik "Oma luulet ja võõrast" (1990) ning artiklite kogumik "Marsyase nahk" (1997) I.Laaban tõlkijana On tõlkinud prantsuse keelest rootsi keelde valimiku "19 franska poeter". Tõlkinud ka eesti luuleloomingut rootsi (A.Alliksaar, B.Alver, J.Kaplinski, V.Luik, P-E.Rummo jt) ja saksa keelde (J.liiv, G.suits, J.Oks, M.Under, H.Visnapuu) Värsse luuletusest "Mikrokosmos" Meri naeratab Pilkude valevõtmed nurm tuhastub tähtede lukkudes linn tantsib tähtede valevõtmed
Eesti keeles on Laabani tõlgetest ilmunud valmik „Magneetiline jõgi” (2001) kirjastuses Eesti Keele Sihtasutus. Ühtlasi kirjutas ta kunsti-, muusika- ja kirjanduskriitikat rootsi, prantsuse, saksa ja eesti keeles ning esines loengutega Rootsi raadios. Eestikeelsed teosed • "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1946) • "Rroosi Selaviste" (1957) • "Oma luulet ja võõrast" (1990) • "Marsyase nahk (artiklivalimik)" (1997) • "Magneetiline jõgi: värsitõlkeid prantsuse ja rootsi luulest" (2001) • "Sõnade sülemid, sülemite süsteemid" (2004) • "Eludrooge ego-ordule" (2008) Rootsikeelsed teosed "19 moderna franska poeter" (1948, koos Erik Lindegreniga) "Poesi" (Luuletused) (1988) "Om litteratur" (Kirjandusest) (1988) "Om kunst" (Kunstist) (1988)
1943 pages Rootsi, kus jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist. Tema esimest luulekogu ,,Ankruketi lõpp on laulu algus" peetakse esimeseks taotluslikult sürrelistlikuks luulekoguks eesti kirjanduses. Edasi hakkas teda huvitama kõlaluule. Rootsis elades tõlkis ta rootsi keelde prantsuse, saksa ja eesti luulet ja ka vastupidi eesti keelde prantsuse, saksa, rootsi luulet. Teosed eesti keeles: ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", ,,Rroosi Selaviste", ,,Oma luulet ja võõrast", ,,Marsyase nahk", ,,Magneetiline jõgi", ,,Sõnade sõlemid, sülemite süsteemid", ,,Eludrooge ego-ordule". Teosed rootsi keeles: ,,19 moderna franska poeter", ,,Poesi", ,,Om litteratur", ,,Om kunst", ,,Om musik", ,,Palingarderomb". Kalju Lepik Luuletaja. Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiri
annaabi.ee 
