iga marsruuter saadab marsruutimistabelist ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s
38. Reaktiivne marsruutimine ad hoc-võrkudes. DSR-protokoll. Reaktiivne marsruutimine marsruudi leidmine vajaduse korral. Siin ühendust sooviv saadab võrku marsruudinõude, iga sõlm saadab nõude edasi ja lisab sellele oma aadressi. Kui nõue saabub sihtsõlme, loob see vastuse ja saadab selle tagasi lähtesõlme. Vastus kirjeldab sõlmi, mida läbitab soovitud marsruut. Sellist meetodid nimetatakse ka võrgu üle ujutamiseks. DSR reaktiivne marsruutimisprotokoll. 39. ATM-edastustehnika üldiseloomustus. Rakkude kommutatsioon. ATM-liikluse klassid. ATM asünkroonne edastusmeetod, mille kasutatakse laiaribalistes andmesidevõrkudes. Siin info jagatkse rakkude vahel (48 bait + 5 baidine päis). ATM kasutab statistilise multipleksimise läbi virtuaalseid kanaleid ning selles puudub vigade kontroll. Rakkude kommutatsioon käib virtuaalteede ja virtuaalkanalite identifikaatorite abil. ATM-liikluse klassid:
ainult osa, mis kirjeldab tema enda lülide olekut. 2*Kaugusevektori (ehk Bellman-Fordi) algoritmid saadavad kogu marsruutimistabeli või suure osa sellest, kuid ainult oma naabritele. Kanali oleku algoritmid koonduvad kiiremini ja kalduvad vähem silmuseid tekitama, kuid on arvutuslikult keerukamad, nõuavad rohkem arvutusvõimsust ja mälu ning on seetõttu kallimad. Lüli oleku järgi töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. 12. Kandjapöördusprotokollid. 1)CSMA/CD (ISO 802.3). Carrier Sense Multiple Access with Collision Detection on liikluse ja põrketuvastusega pöörduste magistraal. Seda standardit tuntakse kõnekeeles paremini etherneti standardina. Võrgu talitluse põhiidee on kõigi seadmete jaoks ühine liiklusmagistraal. Edastuskiirus on 10Mbit/s
Lüli oleku järgi Frequency-division multiplexing (FDM) is a form of signal multiplexing where multiple baseband signals are modulated on different frequency carrier waves and added töötab marsruutimisprotokoll OSPF (Open Shortest Path First - lühima tee eelistusega), mille aluseks oli SPF e. Dijkstra algoritm. together to create a composite signal. IP adresseerimine. ARP. RARP. Internet koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud võrkudest, mis kõik baseeruvad protokollil TCP/IP (Transmission H.264 is a standard for video compression
Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi
kuhu saab. Puuduseks võib tuua juhu, mil mingi marsruuter, switch, sild üles ütleb ja sealtkaudu side katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. (( ==> Random – saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi
IP aadress abil suunatakse pakett õigesse ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. kontrollsummaga. 3. CRC- Saatja võtab 8 bitise sõnumi alamvõrku, seale edastatakse pakett kõigile arvutitele ja õige 32. Link state marsruutimisalgoritm (10111000) ja võtme näit. G=1001. Sõnumi lõppu lisab veel MAC aadressiga arvuti loeb ja tunneb talle saadetud paketi ära. Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada kolm nulli ja seejärel hakkab võtit XOR tehtega liitma Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(saatja, vastuvõtja)6 baiti omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning sõnumile alustades vanimast järgust ning saab lõpuks jäägi MAC. 2 Type - näitab kõrgema kihi protokolli (mis on kaadri ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika 101
Niisugune protsess toimub seni, kuni pakett jõuab lõplikku sihtkohta. IGP Interior Gateway Proto (kogu protokollide hulk) RIP - Routing Information Protocol, "marsruutimisinfo protokoll" Marsruutimistabel sisaldab järgmised andmed: sihtvõrk, järgmine vahejaam (nt. marsruuter), kaugus (teelõikude, s.t. vahejaamade arvu kujul), taimerid, lipud. RIP hoiab tabelis ainult parimat marsruuti. IGRP - Interior Gateway Routing Protocol, "siselüüsi marsruutimisprotokoll" IGRP on kaugusvektoriga siselüüsi protokoll. Kaugusvektoriga protokolli kasutamisel saadab iga marsruuter regulaarsete vaheaegade järel oma naabermarsruuteritele värskendussõnumina kogu oma marsruutimistabeli või osa sellest. See informatsioon levib kogu võrgus ning kaugusi saab arvutada 17