100 100 kus l - on 300 mm ja on pikikattumine, mis on 69,7%. Marsruutide vahekaugus aerofoto mõõtkavas: l (100 q y ) 300(100 32,7) by =201,9 mm 100 100 kus l on 300 mm ja qy- on 32,7% Pildistamise baasid maastikul arvutan valemist: Bx bx m 90,9 18000 1 636 200 mm =1,6km Marsruutide vahe maastikul; B y b y m 201,9× 18 000=3634200 mm= 3,6km Aerofotode arv ühes marsruudis Dx 50 n 2 +2=33 Bx 1,6 Marsruutide arv objektil Dy 50 k +2=16 3,6 By Aerofotode koguarv objektil N n k 33×16=528 Aerofotode objekti pindala (km2) S obj D x D y 50×50= 2500 km2 Pildistamise aeg k D x 1 16 50 1 T =2,4 h w 330 Pildistamise intervall B x 3600 B 3600 I x =17 s w 330
4 · ühe objektiviga kaamera nende abil saab suurima geomeetrilise kvaliteedi. Läätsi hoitakse kindlas vastavuses fokaaltasandiga · mitme objektiiviga kaamera tehtavaid pilte kasutatakse keskkonna monitooringuks, looduslike ressursside kaardistuseks, maavarade uurimiseks. · piludiafragmaga kaamera saab teha pilte, mis asuvad ühes marsruudis (maanteed) · panoraamkaamera - pildistavad lennu suunaga risti olevat maapinna riba horisondist horisondini, peamiselt desifreerimiseks 12. Digitaalsed aerokaamerad Tüübid: · väikeseformaadilised digitaalsed kaamerad (1000x1000 2000x3000 pikslit) · keskmise formaadiga digitaalsed kaamerad (4000x4000 pikslit) · suure formaadiga digitaalsed kaamerad (6000x6000 pikslit) kasutatakse kaardistusel. 13
MRP lahutamatud osad. Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu. Eelviimase kõnelejana ütles Heinz Valk: "Jah, tõepoolest teostamatu, kuid selle pärast me selle teoks teemegi." Ja nii sündiski otsus 23. augustil moodustatakse Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel. Üksmeelselt nimetati keti töötoimkonna juhiks Andrus Öövel. 2.2. Marsruut Esialgses keti marsruudis, mis läks Tallinnast Vilniusesse mööda Läänemere rannikut (Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia-Bauska-Panevezys-Vilnius), hakati peagi kahtlema. Ei tahetud tuua suurt osa Eesti ja Läti rahvastikust läänes asuvale maanteele. Otsustati, et parem lahendus oleks marsruut läbi Kesk-Eesti ja Kesk-Läti. Riias oldi sama meelt. 7 3. augustil võeti vastu keti korrektiiv. Uus marsruut oli:
Kolme päeva pärast toimus rahvarohke RR koosolek. Koosolekul oldi veel kahtleval seisukohal öeldi, et mõte on hea, kuid teostamatu. Eelviimase kõnelejana ütles Heinz Valk: "Jah, tõepoolest teostamatu, kuid selle pärast me selle teoks teemegi." [3] Ja nii sündiski otsus 23. augustil moodustatakse Tallinnast Vilniuseni ulatuv inimestest ahel. Üksmeelselt nimetati keti töötoimkonna juhiks Andrus Öövel. [2, lk 62] 2.2. Marsruut Esialgses keti marsruudis, mis läks Tallinnast Vilniusesse mööda Läänemere rannikut (Tallinn-Pärnu-Ikla-Riia-Bauska-Panevezys-Vilnius), hakati peagi kahtlema. Ei tahetud tuua suurt osa Eesti ja Läti rahvastikust läänes asuvale maanteele. Otsustati, et parem lahendus oleks marsruut läbi Kesk-Eesti ja Kesk-Läti. Riias oldi sama meelt. [2, lk 62] 3. augustil võeti vastu keti korrektiiv. Uus marsruut oli:
Nõutav põikikattumine: Qy= 25+50*( h/Hkeskm)= 25+50(27,3/4560)= 25,3% Pildistamise baas aerofoto mõõtkavas (mm): bx=l*(100-Px)/100=230*(100-61,3)/100= 89,01 mm Marsruutide vahekaugus aerofoto mõõtkavas (mm): by=l*(100-Qy)/100=230*(100- 25,3)/100=171,81 mm Pildistamise baasi pikkus maastikul (km): Bx=bx*m/106= 89,01*30 000/106=2,67 km. By=by*m/106=171,1*30 000/106=5,15 km. Ühe aerofoto kasulik pindala (km2): Skas=Bx*By=2,67*5,15= 13,76 km2 Aerofotode arv ühes marsruudis: n=Dx/Bx+1=25/2,67+1=10,36 ≈ 11 pilti Pildistamise marsruutide arv: k=Dy/By+1=25/5,15+1= 5,85 ≈ 6 marsruuti Aerofotode koguarv maa-alal: N=n*k=11*6= 66 pilti Pildistatava maa-ala pindala (km2): Sobj=Dx*Dy=25*25= 625 km2 Aerofotodega kaetud pindala (km2): 19 SAF=Skas*N=13,76*66= 908,16 km2 >Sobj Maa-ala pildistamiseks kuluv aeg: T=(k* Dx+1)/w= (6*25+1)/310= 0,49 h ≈ 30 minutit Pildistamise intervall:
annaabi.ee 
