186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid TV23 Nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulal kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks
133. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid: (Joonis 17) nahal on kaks kihti - pindmine ja süva. Marrasknahk (epidermis) on kattekude. Selle pealmist, sarvestunud kihti nimetatakse sarvkihiks. Sarvkihi rakud on surnud, nad eralduvad kõõmana. Alumist kihti nimetatakse kasvukihiks, selle rakud paljunevad pidevalt ja lükkavad ülesse surnud rakke. Sarvkiht kaitseb naha alumisi osi kulumise eest. Kasvukihis paiknevad pigmendiosakesed kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Peale marrasknahka tuleb pärisnahk, mis koosneb tihedast sidekoest. Selles kihis on palju veresooni, närvilõpmeid. Pärisnahk läheb üle nahaaluseks koeks, milles on palju tihedaid sidekoekiude ja rasvkudet. Nahas asuvad: higinäärmed - pärisnahas ja nahaaluses koes, avanevad poori näol (inimesel on umbes kaks miljonit, eriti palju peopesas ja jalataldadel) ja rasunäärmed - juhad avanevad karvanääpsudesse (hoiavad karvu ja nahka). Karvasibulala kinnituvad silelihasrakud, mis on karvapüstitajateks
vajalikud korduvad protseduurid ning kombineerimine teiste paiksete ravivahendite või protseduuridega. · Mikrodermabrasioon Mikrodermabrasioon on ohutu ja lihtne pindmine kosmeetiline protseduur, mille käigus väikesed osakesed (alumiiniumoksiidi kristallid või teised abrasiivsed ained) spetsiaalse aparaadi abil nagu "hõõruvad liivapaberiga" vastu nahka, eemaldades järk- järgult armistunud ja ebaühtlase tooniga marrasknahka. Vajalikud on korduvad protseduurid, kuid tulemusi võib saavutada ka vanade armide puhul. Paremad tulemused saadakse kombinatsioonis tretinoiiniga. · Laserravi Ravi 585 nm värvilaseriga on positiivset tõestust leidnud nii punaste kui valgete striiade ravis, olles võimeline suurendama kollageeni ja elastiini hulka ja parandama armide välimust. Toime on parem varajastele punetavatele armidele. Protseduurid on
Need ei garanteerinud aga kontrastsust ega piirjoonte täpsust. Eelnimetatud vahendid olid ka haprad ja kippusid kiiresti nürinema. 12 1.2.2. Mida peaks teadma tätoveerimisest * Tätoveering ehk tattoo on püsiv nahakaunistus, mis koosneb torkeaukudest, millesse kantakse värviline tint. Tätoveeringu muudab kauakestvaks see, et tinti ei süstita epidermisesse ehk marrasknahka, vaid sügavamale – dermisesse. * Tätoveerimise torkeaugud on umbes kolme millimeetri sügavused. Liiga sügavale tehtud tätoveering võib põhjustada verejooksu, pinnapealne tätoveering on aga lõpptulemusena ebakvaliteetne. * Tätoveeringuid tehakse põhiliselt spetsiaalsete masinatega. Protseduuri kestus sõltub tätoveeringu suurusest. * Kui sul on mõttes lasta end tätoveerida, tuleks enne lõpliku otsuse tegemist meeles pidada,
Nahk terava piirita üle limaskestaks (näiteks nina- ja suuavausel, silmapilul, kusiti välissuudmes, naise välimiste suguelundite piirkonnas). http://www.safetyline.wa.gov.au/institute/level2/course16/lecture129/images/l129_06.jpg http://www.marvistavet.com/assets/images/epidermis_drawing.gif Nahas eristatakse struktuurilt kaht põhilist kihti - epidermist e. marrasknahka ja dermat ehk pärisnahka. Epidermis on naha kõige pindmisem osa paksusega 0,1 - 3 mm. Ta koosneb mitmest rakkude reast, olenevalt struktuurilistest iseärasustest jagatakse viide kihti: basaalkiht, ogakiht, sõmerkiht, läikekiht ja sarvkiht. * Basaalkiht paikneb kõige sügavamal ja koosneb silindrilistest rakkudest. Osal selle kihi rakkudest on võime valmistada pruuni pigmenti - melaniini ja neid nim. melanotsüütideks. Melaniin tingib
annaabi.ee 
