Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust
osas ,,Eesti Postimehe" lisades. Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust
Tema mitmekümne töö hulgast (neist suur osa vabu tõlkeid ja mugandusi) on silmapaistvamad ,,Enne ukse lukustamist", ,,Ainuke" ja ,,Tammiste küla ,,vesketondid"" (kõik 1868) ning hilisemast ajast ,,Loigu perenaine" (1881). Koidula vabatõlkeist ja mugandusist on tuntumad Johann Jannseni nime all avaldatud ,,Ojamölder ja temma minnia" (Tartu 1863, kannel 1864), ,,Perumaa wiimne Inka" (Tartu 1865), ,,Olesja" (1869), ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased" (Tartu 1870), ,,Martiniiko ja Korsika" (Tartu 1874(; viimastes on saanud tugeva kõlavuse rõhutud rahvaste vabapüüdluste teema. Mahult küll proosaloomingust märksa tagasihoidlikum, kuid oma teedrajava tähenduse poolest väljapaistev on Koidula näitekirjaniku looming, samuti tema tegevus eesti lavakunsti pioneerina. Esimese väikese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" (Tartu 1870) lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis jaanipäeval 1870 ja sellest loetakse eesti teatri algust
Kodumaal loodud luules domineerisid rahvusliku liikumise meeleolud, ent võõrsil on Koidula luules põhiline igatsus. Lisaks on temalt loodus-, armastus- ja mõtteluulet. Tema luulele on omane elamusmõjukus, rahvapärane kujundlikkus, kaunis kõlavus ning loomulik voolavus. Tema n-ö jututoodang avaldus Eesti Postimehe lisades (suur osa tõlkeid ja mugandusi). Mainimist väärivad näiteks ,,Juudit ehk Jamaika saare viimsed Maroonlased". Tähelepanuväärne on ka Koidula näitekirjaniku looming, esimese naljamängu ,,Saaremaa onupoeg" lavastas Koidula ,,Vanemuise" seltsis ja seda loetakse eesti teatri alguseks. Kodula parimaks näidendiks peetakse ,,Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola". Tema näidendid kujutasid tõetruult rahva elu.