suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. Madagaskari Vabariik on poolpresidentaalne vabariik. Riigikeel on malagassi keel. ... Madagaskari parlament koosneb Senatist ja Rahvuskogust. Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Rahva arv on: 18 620 000, 2008. aasta statistika põhjal. Loodus Kõrgeim tipp madagaskari saarel on põhjaosas asuv mägi Maromokotro, see on 2886 m. kõrge. Elusloodus sai seal areneda vabalt 90 miljonit aastat ülejäänud maailmast isoleerituna. Saarel on palju haruldasi ja seal samas välja arenenud taimestikku Loomadest Saarel on haruldasi loomaliike, 90% loomadest on madagaskaril kodunenud. Üks tuntum madagaskaril kodunenud loomaliikidest on leemurid ... Flying Fox( Lendav Rebane), Fossa ja Comet moth( Komeet koi). Madagaskari toidud põhinevad peamiselt suurest
Madagaskari kliima · Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. · Keskmine temperatuur: põhjaosas 26C, lõunaosas 23C · Sademed: idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas, loodeosas 900-1800 mm aastas, edelaosas 350-750 mm aastas · Talvel idaosas sageli tsüklonid Madagaskari loodus · ~10000 taimeliiki, millest 80% mujal ei leidu · 90% loomaliikidest ei leidu mujal · Kõrgeim mägi: Maromokotro (2886m) · Kunagi kogu saart katnud metsadest, 96% hävinud inimtegevuse tagajärel (aleks põletatud, maa üles haritud. Iga päev hävineb hektar vihmametsa) Madagaskari rahvastik · Kõneletakse malagassi keelt · Usk: kristlus või hõimuusud · Elanike arv kasvab · Keskmine eluiga 64 aastat · Linnades elab 32% rahvastikust (2011) Madagaskari majandus · Rahaühik: ariar (1 ariar = 0,00029) · Madagaskar ekspordib riigist kohvi, vaniljet, suhkrut, nelki ja nelgiõli.
Madagaskarile kuulub mitu väikest saart Madagaskari saare lähedal Nosi Be, Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte-Marie saar ehk Nosy Boraha, Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava,Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas. Jaguneb 3-ks meridionaalseks vööndiks. Saare kesk- ja idaosa hõlmab Kõrgplatoo (kõrgus 800-1500 m), millel kõrguvad tugevasti liigestunud vulkaanilise tekkega mäemassiivid: põhjaosas Tsaratanana (riigi kõrgeim tipp Maromokotro 2876 4 m), keskosas Ankaratra (2643 m)ja lõunaosas Pic Boby (2658 m) Edelaosas kuivstepp ja poolkõrb. Kristina Soboleva Madagaskar Looduslikud tingimused Madagaskari külastamiseks sobivad pea kõik ajaperioodid, välja arvatud jaanuarist märtsini, sest siis
The east coast consists of a narrow band of lowlands, formed from the sedimentation of alluvial soils and zone, composed of steep bluffs, alternating with ravines bordering an escarpment of about 500 meters in elevation. The coastline is straight, with the exception of the bay. The east coast is considered dangerous for swimmers and sailors because of the large number of sharks that frequent the shoreline. The Tsaratanana Massif region The island's highest peak, Maromokotro, at 2,876 metres is found in the Tsaratanana Massif, located in the far north of the country. The coastline is deeply indented; two prominent features are the excellent natural harbor at Antsiranana and the large island of Nosy-Be. The mountainous topography to the south limits the potential of a port at Antsiranana by impeding the traffic from other parts of the island. The central highlands The central highlands contain a wide variety of
leitud. Paistab, et Madagaskari esmaasukad tulid üle India ookeani otse Indoneesias, sooritades 5000 km pikkuse merereisi, usaldades end tuule ja hoovuse hoolde. Võib ka olla, et nad tulid India või Aafrika mandri kaudu. Koos Uus-Meremaaga moodustas Madagaskar viimase suure asustatava ala. Fakte Madagaskarist 2 PINDALA 587 041 km ASUKOHT India ookean RAHVAARV 11 197 000 SUURIM LINN Antananarivo KÕRGEIM MÄETIPP Maromokotro mägi, 2885m 5 Kasutatud allikad: 1. Morris, N. (1995). Maailma kümme esimest. Saared. 2. Vikipeedia. Võetud aadressilt: http://et.wikipedia.org/wiki/Madagaskar 3. Piltide otsimisel on kasutatud Google otsingusüsteemi. 6
Second level Fourth level Third level Fifth level Fourth level Fifth level Lühiülevaade loodusest Madagaskari kõrgeim tipp - 2886-meetrine Maromokotro mägi asub põhjas Tsaratanana massiivis Madagaskar asub troopilises (lõunaosa) ja lähisekvatoriaalses (põhjaosa) kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27oC, lõunaosas 22-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000- 3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas.
aastal hinnanguliselt 19 parlamendi residents. Antananarivo asub 683 000 ja 2008. aastal hinnanguliselt 18 620 1200–1435 m kõrgusel merepinnast. Linn Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas 000. Madagaskari rahvastik on homogeenne: on rajatud umbes 4 km pikkuse põhja– asuv Maromokotro mägi (2886 m). 98% moodustavad austroneesia lõunasuunalise kaljuse mäeharja tipule ja keelkonda kuuluvat malagassi nõlvadele. Linnas on palju Madagaskar jaguneb ida-lääne suunas kolmeks vööndiks. Keskosas on Kõrgplatoo, idaosas on keelt rääkivad malagassid. Vähesel määral
Ta on mitu korda kerkinud ja taas maha kulutatud. Kõrgplatoo koosneb sageli graniitidest ja kvartsiitidest. Kõrgplatoo jaotavad osadeks kolm vulkaanilist päritolu mäemassiivi: põhjas Tsaratanana mäed, keskel Ankaratra mäed ja lõunas graniidist Andringitra mäed. Ankaratra mäed on suur veelahe, mis lahutab kolm suurt jõgikonda. Andringitra mägedest lõuna poole jääb Tôlanaro linn ja Tsaratanana mägedest põhja poole Tsaratanana linn. Kõrgplatoo ja saare kõrgeim tipp on Maromokotro (2786 m), mis asub Tsaratanana massiivis. Ankaratra kõrgeim tipp on Tsiafajavona (2643 m) ja Andringitra kõrgeim tipp on Boby (2658 m). Platoo läheb lõunas enam-vähem laugjalt üle lõunatasandikuks. Idaosa rannikumadalikku eraldavad Kõrgplatoost kaks kõrget ja järsku astangut, kõrgem Angavo järsak ja ida pool madalam Betsimisaraka astang. Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes
Nosi Be , Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte-Marie saar idaranniku lähedal), Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Pindalalt on Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. 1.3 Looduslikud tingimused Pinnamood Saare reljeef on väga mitmekesine: keskosas kõrgub suur hulk vulkaanilisi massiive, mis lääne pool laskuvad rannikule sujuvalt, ida pool aga järsu astanguna. Madagaskari kõrgeim tipp - 2886-meetrine Maromokotro mägi asub põhjas Tsaratanana massiivis. Antananarivo lähedal kerkivad kuni 2643 meetri kõrgusele Ankaratra mäeharjad. Madagaskari viljakaimad alad asuvad piki rannikut, jõeorgudes ja saare keskosas. Madagaskaril leidub ka kivisütt, grafiiti, raua-, kroomi,- koobalti,- nikli,- plii,- tsingi,- vase,- mangaani,- titaani,- uraani,- ja berülliumimaaki, kulda, boksiiti, fosforiiti, vilku, vääris-ja
annaabi.ee 
