edukad olid. VII teisel poolel vallutasid nad Põhja-Aafrika, 711. aastal Hispaania. Galliat nad vallutada ei suutnud. Kalifaadist sai hiigelriik, mille viimaseks pealinnaks oli Bagdad Riik ja ühiskond kalifaadi ajal Piiramatu valitsejavõimuga riik. Kaliif oli kõrgeim usujuht, riigiasju korraldas tema poolt ametisse määratud riigiametnik vesiir, riigi erinevates piirkondades valitsesid asevalitsejad emiirid. Araabia keel võeti omaks Iraagist kuni Marokoni, mistõttu nimetatakse neid riike tänapäeval araabia maadeks. Bagdadist sai toonase maailma suurim ja rikkaim linn. Córdoba ja Sevilla olid araablaste võimu all Lääne- Euroopa suurimad ja rikkaimad linnad. Moslemite uskumuste kohaselt sõitis Muhamed Araabiast Jeruusalemma ja tagasi ühe ööga. Ta ratsutas müstilise eluka Borakiga, pool inimene ja pool hobusetaoline. Vaata lisa: http://www.thelongridersguild.com/Word02.htm
Missugused alad araablaste poolt vallutati? Miks olid moslemid usu levitamisel nii edukad? Bütsantsi keisririik ja Uus-Pärsia impeerium, vallutati Süüria, Palestiina, Egiptus, Hispaania, Vahemere saared ning Põhja-Aafrika. Neile oli usu levitamine ülimalt tähtis, ning nad ei kartnud lahingus surra. 8. Milliste alade rahvastik võttis vastu lisaks islamile ka araabia keele? Kus jätkati oma varasema keele kasutamist? Iraagist Marokoni muutus araabia keel peamiseks keeleks. Iraanis ja kesk-Aasias ei tulnud Araabia keel peale. 9. Millised kaks linna kujunesid 7.-8. sajandil kalifaadi pealinnadeks? Bagdad, Damaskus, (Kairo?) 10. Millisesse Euroopa ossa levis islam 8. sajandil? Hispaania 11. Mida tead islami õpetusest ja kommetest? Koraan on ülim tõde, seda ei tohi kahelda, Koraan sisaldab praktilisi ettekirjutusi, selle teotamine tähendab jumalateotust. Mõnedel on see lausa peas. 12
polemiseerivad teosed. Indoeurooplaste sissetung Itaaliasse umb. 1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse
alluma. Sõna muslim on tegijanimi samast sõnatüvest, kust pärineb ka islaam, seega on moslem igaüks, kes end Jumala tahtele allutab, olenemata rassist, rahvusest, etnilisest taustast vms. Moslemid on need, kes usuvad Jumala ainsusesse (monoteism). Moslemiks olemine kätkeb endas vabatahtlikku allumist Jumalale ning Tema käskude aktiivset täitmist. Üle maailma võib leida palju isehakanud moslemeid, on islamimaailm - Bosniast Nigeeriani ja Indoneesiast Marokoni - justkui kirev rasside, etniliste gruppide ja rahvaste mosaiik. Tegelikkuses ei ole üle 80% moslemitest araablased. Juba ainuüksi Indoneesias on rohkem moslemeid kui terves araabiamaailmas kokku. Seega, kuigi on tõsi, et enamik araablasi on moslemid, siis väga suur osa moslemitest ei ole araablased. (Hommik-Mrabte 2011:9) 1.4. Koraan Araabiakeelne sõna al-qur'aan tähendab otsetõlkes ,,retsitatsioon" või ,,lugemine". Islami
esimesed territooriumid väljaspool Itaaliat. Kartaagolased olid foiniiklased kelle keel oli lähedases suguluses vanade heebrea keeltega. Kartaago oli algselt üks Tüürose kolooniatest. Foiniiklaste mereteed ulatusid kuni Inglismaani ja Lääne- Aafrikani, rännete teedel nad rajasid endale mitmeid kolooniaid. Kartaago linn asub praeguse Tuneesia pealinna Tunise lähedal. Sellest linnriigist lähtudes Kartaago laiendas oma valdusi kogu Põhja-Aafrika rannikut mööda, Egiptusest Marokoni. Nende kolooniaid oli ka Sitsiilia ja Sardiinia saartel. Kartaago elatus põhiliselt transiidist ja oli Vahemere lääneala merekaubanduse monopol. Puunia sõdade ajaks oli Kartaago riigikorraldus sarnane Rooma riigikorraldusega, ka seal oli rahvakoosolek, riiginõukogu (senat), konsulite asemel valiti ametisse kaks sufeedi. Sufeetide käes oli vaid tsiviilvõim, väejuhid nimetati riiginõukogupoolt ametisse vaid sõjakorral. Kartaago armee koosnes palgaarmeest, see koosnes
annaabi.ee 
