Soovides saada kinnitust sellele, et simpans ennast peeglist ikka ära tunneb, tegi Gallup uinutatud simpansi laubale lõhnatu, maitsetu ja tajumatu värviga suure punase laigu. Teadvusele tulnud simpans käitus peegli ees käitus nii nagu inimene, kes avastab hommikul ärgates peeglist oma laubal suure punase laigu: ta puudutas laiku, nuusutas kätt, millega oli laiku katsunud, püüdis laiku maha hõõruda ja nii edasi. Laialdane uurimustöö on näidanud, et ka makaagid, babuiinid ja marmosetid on mingil astmel võimelised ennast peeglist ära tundma. Samuti on olemas andmeid, et afaliinid e silmik-delfiinid on võimelised kasutama peeglit oma kehaosade uurimiseks. Täielik üllatus oli aga see, et inimese lähim sugulane gorilla ei tunne ennast peeglist ära . David Premack, kes on ennegi silma paistnud tavatu mõtlemisega, tõstatas küsimuse: kas simpansil on mingi arusaam teise simpansi või ka inimese vaimsetest seisunditest? Premack
Enamikul ahvilistest lühike lame inimnäole sarnane koon. Vana Maailma ahvid (N. paavianid, koolobused, languurid) ja Uue Maailma ahvid (N. mustkäpp-ämmalahv) Inimahvid – seisavad püsti, lai rindkere. Jagunevad väiksemateks inimahvideks (N. gibonid) ja suuremateks, inimesele kõige sarnasemateks inimahvideks (N. orangutanid, gorillad ja šimpansid). Uue Maailma ahvid – ninavahesein paks, ninasõõrmed teineteisest kaugel ja külgedele suunatud nt. marmosetid ja möiraahvid n mustkäppämmalahv Vana Maailma ahvid – ninavahesein õhuke, ninasõõrmed lähestikku ning suunatud allapoole nagu inimesel nt. paavianid, makaagid ja koolobused n mandrill, paavian, koolobus, inimahvid Vana Maailm Euroopa, Aasia, Aafrika Uus Maailm Ameerika, Okeaania S. JÄNESELISEDTeine komplekt ülemisi lõikehambaid, pikad kõrvad, hästi arenenud taga- jalad. Suured kõrvad, hea kuulmine. N. viiksjänes, halljänes, küünisküülik S
Selle koostöö ulatus ja vorm on liigiti väga erinev: (a)lõimetishoole puudub ja koostöö piirdub üksnes viljastamisaktiga (n: konnad, enamus kalu) (b)maternaalne ehk emahoole, kus järglaste eest hoolitseb vaid emane sigimispartner (enamik imetajaid, pardid, emakala) (c)paternaalne ehk isahoole, kus järglaste eest pärast munemist või sünnitamist hoolitseb vaid isane sigimispartner (ogalik) (d)biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid). (1) lõimetishoolde puudumine tasub ära siis, kui (a) noorloomad suudavad ise toituda (b) nende ohustatus kiskjate poolt on madal (näiteks kärnkonna kullesed on halvamaitselised). Nende vanemad jätavad kõige rohkem järglasi sel juhul, kui nad investeerivad kogu oma energia rohkete munade ja seemnerakkude tootmisele, mitte lõimetishooldele. (2) lõimetishoolde esinemine tasub ära siis, kui noorloomad ei saa lõimetishooldeta ellu jääda (vajavad toitmist, kaitset)
Koostöö ulatus ja vorm on aga eri liikidel väga erinev: 1. Koostöö piirdub paarumisega (munaraku viljastamise aktiga). Sellised liigid jagunevad omakorda kolme suurde rühma: 1) vanemhoole puudub (nt konnad, enamik kalu); 2) esineb ainult emahoole ehk maternaalne hoole (enamik imetajaid, pardid, emakala jt); 3) esineb ainult isahoole ehk paternaalne hoole (ogalik, merihobuke jt); 4) esineb biparentaalne ehk mõlema vanema hoole (enamik linde, marmosetid, gibonid jt), kusjuures kummagi vanema panus hooldesse võib siiski suurel määral erineda. Seega viljelevad erinevad liigid (ja tihti ka liigi piires erinevad sigimispaarid) erinevaid sigimisstrateegiaid. Millest sellised erinevused on tingitud? Robert Trivers näitas eelmise sajandi lõpukümnendeil esimesena, et sigimisstrateegiate varieeruvus tuleneb vanemhooldest tuleneva kasu ja hinna erinevast vahekorrast eri liikidel: 1) Lõimetishoolde puudumine
annaabi.ee 
