aastal valminud Christina Roberstoni sarnase maali järgi. Maal on taaskord kujutatud lõuendile õlivärvidega. Valisin maali tema suuruse tõttu, kuna sarnase suurusega maale oli muuseumis vähe. Maalil on kujutatud Suurvürstinna Olga Nikolajevna, kes oli vene tsaar Nikolai II tütar. Pildil on näha kuidas ta on riietatud pikka halli kleiti ja seisab trepiastmete ääres, toetates oma paremat kätt käepidemele. Näha on punast vaipa ning tagapool punast kardinat. Samuti on pildil näha marmorskulptuuri. Maalil on kenasti tasakaalus punane, hall ja valge värv, tibake ka musta (varjud). Näoilmselt ei pakatu mitte mingit huvitavat emotsiooni, võibolla õrn väsimus. Maal on suur, kuid sellegipoolest on tegu hea teosega. Neljas valik oli `'Akseli Gallen Kallela portree'', maalitud 1920. aastal õlivärve kasutades lõuendile. Selle teose puhul meeldib mulle see, kuidas pildil olevat meest on kujutatud:
Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri. Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga. 1870. aasta septemberis reisis August Weizenberg uuesti Saksamaale poolelijäänud kunstiõpinguid jätkama. Ta proovis tööd leida Berliini kunstitöökodades, kuid sõja tõttu see ei õnnestunud
Lootusrikkalt ruttas Weizenberg Peterburisse, kuid tal tuli pettuda. J.Köler ja tema hea sõber A.von Bock laitsid kuntsnikukutse maha. Weizenberg sai teada, et stipendiumi ja abiraha alguses loota ei saa, sest ennem peab ta enda võimeid näitama. Hoiatusele vaatamata jäi ta endale kindlaks. Peterburi Kunstide Akadeemias oli Weizenbergi eriala õpetajaks Põhja- Tartumaalt pärit kujur Alexander von Bock. Peterburis Kunstide Akadeemias raius Weizenberg esimese marmorskulptuuri. Peale professorile näitamist öeldi et Weizenbergist võib saada hea marmoritöömees. Hiljem tekkis Weizenbergi, Köleri ja Bocki vahel arusaamatus. Weizenbergi õpingud akadeemias olid kriitilised, kuna ta ei allunud juhendaja nõudmistele ja käitus liialt iseseisvalt. Tal tuli lahkuda. Ta elas veel paar aastat Peterburis, et edasi töötada ja hiljem Berliini sõita. Selle ajaga tegi ta päris palju skulptuure, mida ta müüs. 1869 või 1870. aastal sõitis Weizenberg Eestisse
portreemedaljonid. Weizenberg lõpetas Berliini Kunstide Akadeemia teise kursuse. Peale seda sõitis ta tagasi kodumaale. Edasi läks ta Peterburi. Weizenberg õppis Peterburi Kunstide Akadeemias aatail 1865-1867. Õpetajaks oli talle Põhja-Tartumaalt Reastverest pärit kujur Alexander von Bock (1829-1895). Esimeseks tööks, mis rahuldas A. von Bocki ja Kölerit, oli väike piibliaineline figuur "Saamuel". Järgmiseks valmis poisikese figuur. Peterburis raius ta ka oma esimese marmorskulptuuri. Ühe töö käigus läke ta tülli oma õpetajaga ja J. Köleriga. Suhted õpilase ja õpetaja vahel muutusid veelgi kriitilisemaks ja Weizenbergile anti käsk akadeemiast lahkuda. Ta elas veel mõned aastat Peterburis. Töötas seal ja tegeles kunstiga. 1870. aasta septemberis reisis August Weizenberg uuesti Saksamaale poolelijäänud kunstiõpinguid jätkama. Ta proovis tööd leida Berliini kunstitöökodades, kuid sõja tõttu see ei õnnestunud
Suurenda pilti! Medeia kuldvillakuga oma sünnimaal Batumis (linn Gruusias) Iason ja Medeia on sagedased tegelased vanakreeka vaasi- ja seinamaalingutel (Pompeji seinamaalid). Uuema aja kunstnikest saab Louvre'is näha suure prantsuse romantiku Eugène Delacroix' (1798-1863) väga õnnestunud õlimaali "Raevunud Medeia". Kui te aga juhtude Kopenhaagenisse, siis käige ära taani klassitsistliku skulptori Bertel Thorvaldseni (1768-1822) muuseumis, kus võib näha väga ilusat Iasoni marmorskulptuuri. Täispikkuses heeros seisab uhkes poosis, kuldvillak üle ühe käsivarre, teises käes hoiab ta mõõka. Kuju loomisel on skulptor lähtunud antiikaegsest iluideaalist. Kindlasti olid talle eeskujuks kas Pheidias, Myron, Lysippos või Praxiteles. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Miks ei saanud Iason üles kasvada oma sünnikodus? Kes oli tema õpetaja? 2. Miks oli Iasoni lellele vaja kuldvillakut? 3. Kreeka keeles on Dardanellide väin Hellespontos. Miks? 4. Kus asus Kolchis? 5
annaabi.ee 
