Kullervo lugu on traagiline, toob teosesse süngeid toone, näidates elu tumedamatkurvemat poolt, keskne on perekonnasisene vaen ja veritasu. f. Louhi Põhjala emand (Ja põhjala) Kalevalale vaenulik maa. Louhi lubab Vle oma tütre, kui see talle Sampo toob. Kui V talt Sampo röövib, peidab ta kättemaksuks ära kuu ja päikese. 8. 50. runo lõpulaul kristlik sümboolika. Marjatta pohlamarjast sündinud poeg sõitleb Väinamöist, kes sõidab maa ja taeva vahele. 9. Erinevalt varasematest eepostest, kus kesksel kohal olid sõjad ja taplused, on "Kalevala" peatunnuseid sõjavastane rahumeelne vaim. Peategelane on vaimse alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud
Väinämöinen püüab Ilmarise abiga kala ja paneb tule inimesi teenima. 49. Runo Ilmarinen taob uue päikese ja kuu, kuid ei jõua panna neid valgust andma. Peale võitlust Põhjala väega pöördub Väinämöinen tagasi, et tellida Ilmariselt võtmed, mille abil päike ja kuu Põhjala mäest vangistusest valla päästä. Ilmarise töötades laseb Louhi kuu ja päikese tagasi taevasse. 50. Runo Marjatta saab palukamarjast poja, kes sünnib metsas. Poiss kaob kohe, kuni ta leitakse soost. Väinämöinen mõistab isata lapse surma, kuid poolekuune poiss hurjutab teda väära kohtumõistmise pärast. Poiss ristitakse Karjala kuningaks. Väinämöinen lahkub vaskse venega ennustades, et teda veel kord igatsetakse uue Sampo saatjana, uue päeva päästjana ja uue laulu lauljana.
vastu aitab arstirohi, keeletu vastu ei aita seegi. Ola oli eelistanud poega Apole. Kaida käis Olal ikka vahepeal külas. Jagelused naabriga. Pesemata ja haisvad nõud, tüli kapi pärast. Ulvi süüdistas Olat paljude abielude lõhkumises. Tuli kindlustusagent Raik, kes keeras kruvid kappi, et lahendada piiritüli. Velvoga sai Raik hästi läbi. Ola tundis, et Raigis on see elutahe ja rõõm, mida tal pole ning ta tundis ennast mehe seltsis hästi ja vabalt. Ola ja Raik said tütre, Marjatta. Ometi Raigil oli oma naine ja lapsed. Ta oli nõus pidama mitut naist ja peret. Ola oli ikka rahulolematu, miski ei suutnud teda õnnelikuks teha. Ola tahtis inimesele alt üles vaadata. Võibolla oli asi selles, et kes on lapsest saati üksi olnud, peabki üksi olema. Ola küsib endalt, kas ta on tõesti elult liiga palju nõudnud. Ola otsiski üksindust ning samas pidi olema tal ka keegi, kellele toetuda. Ola ema oli surnud tuberkuloosi, isa kukkus katuselt alla
Toivo Waltari, kes hiljem ka Mika Waltarilt tema esimese jutu tellis. Ilmselt lapsepõlvemälestuste tõttu on paljudel Waltari tegelastel väga lähedane suhe oma emaga. Aastal 1926 asus Waltari Helsingi Ülikoolis teoloogiat õppima, kuid muutis õpingute käigus meelt ning lõpetas 1929. aastal ülikooli filosoofia kandidaadina. Ta õppis mõnda aega ka Pariisi Ülikoolis.2 Aastal 1931 abiellus Waltari Marjatta Luukkosega. Nende tütar, tulevane kirjanik ja tõlkija Satu Waltari (Satu Elstelä), sündis 1932. aastal. Vajadus peret elatada sundis Waltari palgatööle. Ta sai tööd ajakirja Suomen Kuvalehti toimetajana ja Yleisradio ajakirjanikuna.3 Mika Waltari mõistmine ja hindamine on Soomes läbi aegade olnud väga heitlik. Soome kirjanikest on just tema teoseid avaldatud kõige suuremates tiraazides üle maailma. Nimelt
23 Children`s Rights and early Education, p.5. 24 Children`s Rights and Early Education, p.5 25 Wells Karen, `Narratives of liberation and narratives of innocent suffering: the Rhetorical Uses of Images of Iraqi children in the British press`, Visual Communication, Vol 6.1 (2007) 55-71 (p.59). http://vcj.sagepub.com at University of Wales Swansea on February 19, 2007 [accessed 7 April 2014); Such et al, p. 302; Childhood Matters. Social Theory, Practise and Politics, ed. Jens Qvortrup and Marjatta Bardy and Giovanni Sgritta and Helmut Wintersberger (Aldershot: Aveburry, 1994), pp. 125-143; Morrow Virginia, 'We are people too': Children's and young people's perspectives on children's rights and decision-making in England`, The International Journal of Children 's Rights,Vol 7 (1999): 149-170 (pp.149-151); Children`s Childhoods Observed and Experienced, ed. By Berry Mayhall (London: The Falmer Press, 1994), p.36; Hemrica Jantine and Heyting Frieda,
annaabi.ee 
