Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. 6 Läänemere taimestik Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m; Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel. Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele
Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhjale ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel.
VI. I mittesuguküpsed isendid. Sugunäärmed välja arenemata, liibuvad peenikeste lintidena kehaõõne seintele. Palja silmaga pole sugu eristatav. II sugunäärmed hakkavad välja arenema. Marjaterad väikesed, palja silmaga pole marjaterad näha. Piki munasarja kulgeb nähtav veresoon. Niisad on läbipaistvad. III sugunäärmed suhteliselt hästi arenenud. Munasarjad hõlmavad 1/3...1/2 kehaõõnest, täidetud peente, nähtavate marjateradega. Niiskade välispind on veresoonte rohkusest tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. 11 IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad valged, ilma nähtavate veresoonteta. Kõhule vajutamisel võib isaskaladel veidi niiska välja
Neil merelise päritoluga kalaliikidel, kelle marjaterad on pelaagilised, tuleb kohastumisel riimveeliste tingimustega ilmsiks veel üks lisatakistus: sigimine on võimalik ainult sellise soolsusega vees, mille tihedus tagab marjaterade hõljuvuse. Vastasel korral langevad marjaterad merepõhja-le ja hukkuvad seal hapnikupuuduse ja teiste ebasoodsate tingimuste mõjul. Läänemere madala soolsuse tõttu esinevad selles veekogus ainult vähesed pelaagiliste marjateradega merelised kalaliigid, seejuures on enamik neist väikse arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. MEREKALAD 1. RÄIM on heeringa kääbustunud alaliik, kes esineb Läänemeres. On heeringast väiksem ja on väiksem selgroolülide arv. Osa räimikoeb kevadel osa sügisel. Vastavalt sellele nim neid kevadkuduräimedeks ja sügiskuduräimedeks.
12 KALAKASVATUSE ERIALA k. lintidena kehaõõne seintele. Palja silmaga pole sugu eristatav. l. II sugunäärmed hakkavad välja arenema. Marjaterad väikesed, palja silmaga pole m. marjaterad näha. Piki munasarja kulgeb nähtav veresoon. Niisad on läbipaistvad. n. III sugunäärmed suhteliselt hästi arenenud. Munasarjad hõlmavad 1/3...1/2 kehaõõnest, o. täidetud peente, nähtavate marjateradega. Niiskade välispind on veresoonte rohkusest p. tingituna roosakas. Paljude kalaliikide sugunäärmed jäävad sellesse staadiumi pikemaks q. ajaks, sageli sügisest kuni kevadeni. r. IV sugunäärmed on saavutanud maksimaalse suuruse. Munasarjad hõlmavad kuni 2/3 s. kehaõõnest. Marjaterad suured, läbipaistvad, üksteisest kergesti eraldatavad. Niisad t. valged, ilma nähtavate veresoonteta
annaabi.ee 
