Mõtlesime siis, et kuna põllumajandus on viidud sellisesse seisu, et seda kellelgi vaja pole, ei lähe varsti enam ka põllumaad vaja. Leidsime, et las siis parem koprad elavad edasi. Et ka ise elada, hakkame neid turistidele näitama.” Võllanaljast heaks äriideeks Esialgu võllanaljana tundunud idee sai tõuke tänavu kevadel, kui Euroopa Liit keelustas koprajahi, sest see loomaliik on kantud punasesse raamatusse. Jaan Ermiga lõid punti ka Kullaaugu talu peremees Tõnu Mikk ja Marjasoo talu peremees Toomas Jaadla. Üheskoos leiti, et Eesti on paras paik, kus kapitalistidele näidata, millist kahju see väike loom võib tekitada. Looduse vaatlusrada rajades mõeldi muidugi ka meie linnainimeste peale, kes maast võõrdunud on. Rajale tulijale näidatakse kõigepealt, kuidas jahimehed loomade eest hoolitsevad. Vaadatakse jälgi ja loomade söötmiskohti. Siis jõutakse alale, mille koprad on hõivanud ja mis on muutunud seetõttu sooks
Tuulte keskmine kiirus on 5-6 m/sec, suurim tuulekiirus on olnud 34 m/sec. Aastane sademete hulk on umbes 500mm 600mm. Ja tänu ainulaadsele kliimale kasvab Hiiumaal väga palju erinevaid taimeliike. (3) 11 6.Vesi 6.1. Saaremaa ja Hiiumaa siseveed ja põhjavesi. Saaremaa järved on üldiselt heledaveelised, väikesed ja madalaveelised. Tumeda-veelised on Koigi soostiku rabajärved ja Marjasoo karjäärijärv. Saaremaa jõgedele on iseloomulik ulatuslik karastumine. Kurisuid ja karstilõhesid esineb jõe sängides, kus osa veest neeldub läbi karstiavade põhjavette või voolab seal edasi maa-aluse jõena. Suvistel kuivaperioodidel tekib veepuudus, voolukiirus väheneb veelgi ning toimub voolusängide kinnikasvamine. Seda tuleb arvestada Saaremaa väikeste vooluveekogude kaitsmisel ning säilitamisel. Saaremaa allikad on seotud
Lehe serv hoidub allapoole. Turbaväljal kasvatades võib olla probleeme sügisese kasvu lõppemisega. 'Reka' Eestis perspektiivsort. Eelmise sõsarsort. Evitati 1985. aastal. Nimi tähendab maori keeles ,,sinine". Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Augusti algusest valmivad marjad on laiad. Karikaalune õõs madal. Viljaliha rohekas. Põõsas on kiire kasvuga ja eelmisest kõrgem. Vajab tugevamat väetamist ja kastmist. Sobib kasvatamiseks turbaväljal (Marjasoo talu andmetel) kui ka mineraalmaal (Rõhul) (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). 4 Mustika iseloomustus Taimeperekond mustikas hõlmab endast 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest igihaljastest puhmastest kuni kümmekonna meetri
Ei talu seisvat pinnavett. Ristandsort, aretatud USA-s. ´Tumma´ – Viljad on peaaegu mustad, meeldiva maitsega. Põõsas kuni 0,5 m kõrgune, haruneb rohkesti, üsna laiuv (maa ligi hoidev), talvele vastupidav, haiguse- ja kahjurivaba, saagikas. Sobib hästi ka pinnakatte-ja ilutaimedeks oma nägusate õite, marjade ja sügisvärvuse poolest. Aretatud Soomes. Kasvatajad Eestis- kontrollida, kas tegutsevad, vajadusel lisada uusi kasvatajaid. Toomas Jaadla Marjasoo talu Are Roosvaldi Metsa talu Tõnu Oksa Marjamaa talu Elmar Zimmeri Seedri talu Istikute kulu pinnaühikule ja maksumus Istutusskeem 1.5 m x 0.75 m Leida istikute kulu 1 ha-le ja ridade arv! Paljundusvõtted Vegetatiivsel paljundamisel saadakse emataimega sarnane ja ühtlane istutusmaterjal. Kultuurmustikate puhul on mitmeid vegetatiivse paljundamise võimalusi. Paljundamine pistokstega kasutatakse kasvu lõpetanud üheaastaste okste osi. Hästi arenenud,