· Külm matseratsioon e. viinamarjakestade leotamine vabalt väljavoolavas virdes keldritemperatuuril lahtises anumas koos remontage'ga (kestade + mahla = meski segamine mitu korda päevas) 1-3 päeva jooksul. Vajalik kestades olevate värvainete leotumiseks veini. · Fermentatsioon koos matseratsiooniga e. meski leotamine suletud anumas kontrollitud temperatuuril (25-30°C, 12-25 päeva jooksul). Muuhulgas eralduvad soojas keskkonnas marjakestadest veini soovitud tanniinid · Gravitatsioonilisel meetodil e. vabalt kestadest jooksnud veinivirde pumpamine malolaktiseerimisanumasse · Kestade pressimine ja soovitud hulga pressitud veinivirde lisamine malolaktiseerimisanumasse · Malolaktiline fermentatsioon. Lisatakse piimhappe baktereid, mis muudavad veinis leiduva õunhappe piimhappeks. NB! Agressiivne õunhape + tanniinid punaveinis = väga ebameeldiv jook · Fermentatsiooni peatamine
10. Laagerdamine ehk arendamine hermeetilises roostevabast terasest mahutis või tammevaadis 648 kuu jooksul. 11. Filtreerimine. 12. Pudeldamine. 13. Arendamine pudelis enne müüki paiskamist (teatavate veinide puhul). Rose veini valmistamine Roséveini valmistatakse tumedatest marjadest (teatud Uue Maailma piirkondades on lubatud segada punast ja valget veini). Kõik muu on sama nagu punase veini valmistamise puhul, ainult külm matseratsioon toimub 18 tunni jooksul (et vein saaks marjakestadest oma värvi ja aroomained, kuid mitte tanniine). Kestade pressimist ei tehta kasutatakse vaid jooksvat veini (NB! Tõstab lõpptoote hinda). Sooja matseratsiooni ei toimu, vaid toimub kohe veinivirde fermentatsioon. NB! Roséveini üldjuhul ei arendata tammevaatides (on vaid üksikuid erandeid). Vahuveinide valmistamine Vahuveine võib valmistada tumedatest või heledatest viinamarjadest. Tippsampanjad on valmistatud tumedast viinamarjast (Pinot Noir) otsepressimise meetodil
toidukorra või lõunasöögi lõpetuseks. Võib kasutada ka erinevates kohvikoktelides ja teistes afterdinner segujookides. Konjaki ja armanjakiga sobib lõpetada korralik õhtusööl, samuti sobivad mõlemad joogid hästi sigari,- ja piibusõpradele dinee lõppakordiks. Grappa Itaalias valmistatav viinamarja destillaat. Ainuke brändi, mida toodetakse tahkest toorainest( see tähendab grappa meskile ei lisata vett,see saadakse viinamarjaveini pressjäätmetest,- seemnetest, marjakestadest, milles sisaldub ka pärmisadet). Enamasti grappat ei küpsetata tammevaadis, seetõttu on jook veidi ,,õline", samas aga hästi puuviljane ja aromaatne. Grapa´d jagatakse: nooreks (giovane) aromaatseks (aromatica) väga vanaks ehk aromatiseeritud grappaks (aromatizzata) vanaks ehk laagerdunud (vencchia või invencchiata) Marc
rabapõlendike niisketes lohkudes. Kasutamine: jõhvikas on väärtuslik taim maitsvate ja hästi säilivate marjade tõttu. Marjades on palju orgaanilisi happeid, vitamiine on vähesel määral. Jõhvikaid võib ületalve säilitada vees, seda võimaldab marjades olev bensoehape. Marju kasutatakse jookide, keediste, tarretiste, kissellide, jogurtite ja muude maiustuste ning likööride valmistamiseks. Marjakestadest saadakse ursoolhapet, mida kasutatakse ravimi tootmiseks südame pärgarterite laiendamise raviks; ravim aitab ka säilitada organismile vajalikke naatriumioone. Jõhvikamarjade söömine on kasulik kõrge vererõhuga inimestele, sest marjad aitavad vererõhku alandada. Jõhvika varumine on kümneid kordi tulusam kui V boniteedi rabamännikute kasvatamine! VAEVAKASK Betula nana, Betula taime nimi Pliniusel, nana kääbuskasvuline.
annaabi.ee 
