Sorteeritud tooraine purustatakse ja peale seda tõmmiste valmistamise mahutitesse. Peale ettenbähtud aja piirituslahuses seismist pumbatakse tõmmis säilituspaaki ja sealt vastavalt vajadusele tootmisesse. Puuvilja-marjamassi võib peale tõmmise eraldamist suunata pressimisele ning väljapressitud tõmmise lisada kogumispaaki, kus asuvad 1- ja 2- tõmmis (vaniljetõmmis 10 päeva 70% piiritusega 1-tõmmis, 5 päeva 50% piiritusega 2- tõmmis). Marjakestad võib veel vajaduse korral suunata destilleerimisele, neis leiduva piirituse eraldamiseks. Kasutatavad mahlad ja kontsentraadid pumbatakse vastuvõtupaaki, kust nad doseerimisaparatuuri abil suunatakse kupaazivalmistamise nõusse. vajaduse korral tuleb kasutada eelnevalt filterpresse, et garanteerida mahla selgus. Eeterlikke õlisid sisaldav tooraine, mida kasutatakse tõmmiste ja aromatiseeritud piirituse valmistamiseks kaalutakse,
Kokku: 0,249 4,980 Omahind 0,303 Hind km- ga: 0,364 Valmistamine: 1. Kõigepealt pressida läbi sõela astelpajumarjad. Marja kestad jätta alles. 2. Kuumutada vesi potis keemiseni. 3. Lisada potti marja kestad ja keeda 5 minutit. 4. Kurna välja marjakestad ja panna vedelik tagasi tulele keema. 5. Lisada potti astelpajumahl. 6. Lisada potti suhkur ja segada. 7. Segada kartulitärklis külma veega eraldi nõus. 8. Niristada kartulitärklis potti ja segada pidevalt. 9. Panna kissell jahtuma. 10. Kui kissell on jahtunud , portsjoneerida magustoidu kaussidesse. 9 Kohupiimavahu valmistamine: 1. Vahusta vahukoor. 2. pressida läbi sõela kohupiim. 3
nitud vahutav hägune ollus, oma väljaheites ujuda. See on piir, mida isegi õppinud veinimeister kuhugi mille pinnale hakkavad ker- nihutada ei saa. Nii ongi see veini valmimise selgeks märgiks. kima marjakestad. Lõpuks te- Õhus ringihõljuv metsik pärm on kontrollimatu ja äkiline. Metsikult kib pinnale paks kiht kestadest möllav veinialge muutub välise kontrollita kiiresti ja raevukalt veiniks, ja vahust ning pärmi pidu saab mille aroomid ja maitse on samuti tõeliselt metsikud. Tihti lausa kohuta- ootamatult otsa
Sellise veini alkoholisisaldus on 15 – 22%. Veinid liigitatakse: punased veinid, valged veinid, roosad (rosé) veinid, vahuveinid (sh šampanjad), kangestatud veinid. Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos marjakestade ja seemnetega. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritamisel eraldatakse marjakestad. Nii saadakse punastest viinamarjadest valge vein. Roosat veini ehk rosé-veini valmistatakse punastest viinamarjadest. Sel juhul leotatakse viinamakesti lühikest aega viinamarjamahlas. Šampanjad on vahuveinid, mis on valmistatud kindlas piirkonnas, kindlatest viinamarjasortidest, kindla valmistusmeetodiga. Kangestatud veinid. Neid jaotatakse: 1. Portveinid, madeirad, šerrid. Need on erineva magususastmega - kuivadest veinidest kuni magusateni
annaabi.ee 
