hingamiselundkonnale, seetõttu tuleks selle ainega ümberkäies kasutada vajalikke kaitsevahendeid , ning kinni pidada ohutus reeglitest. 8 Kasutatud allikad · www.ktk.ee · en.wikipedia.org/wiki/Sodium_carbonate · et.wikipedia.org/wiki/Naatriumkarbonaat · www.folklore.ee/Tagused/nr22/ave.htm · ak.rapina.ee/tairi/Taimekaitsepuuvilja-marjaaias/keskkonda_sstev_trje3.html · www.dolceta.eu/eesti/Mod3/spip.php?article27 · de.wikipedia/org/wiki/ Waschsoda · ,,Elementide Keemia" Herki Karik Ja Kalle Truus 9
dessertvein, nalivka ja liköör. Marju võib külmutada ja tarvitada toorelt terve aasta läbi. Kasutatud kirjandus: L. Ilus ,,Maasikas" 1988 http://www.tehnikamaailm.ee/kodujaehitus/index.php?id=334 http://www.seemnemaailm.ee/public/2/71_1.php http://www.metsatare.ee/index.php?page=112 http://www.maasikas.ee/kasulikku-ja-huvitavat/aiapidajale/maasikakasvatus/ http://www.maasikas.ee/kasulikku-ja-huvitavat/aiapidajale/hilissugis-marjaaias/ http://seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=72 http://www.biolan.fi/estonia/default3.asp?active_page_id=914 http://www.aialeht.ee/news/taimehaigused/maasikamaa-kiusajad.d?id=23957025
-bakteriaalne söödalisand (KA vähemalt 40%), -rohevetikate biomass, tehnoloogiline vesi BHT < 10. Orgaanilise maaviljeluse meetoditega, haljasväetis (valge mesikas) ja komposti kasutamisega, on võimalik orgaanilise väetise vajadus katta 100%. Teravilja põhu kompostimine toimub pinnakihiliselt 2...3 korda kõrrekoorijaga segamine. Põhule laotatakse käärinud sõnnikut, virtsa arvestusega 10-15 kg N ühe tonni põhu kohta. Puu- ja marjaaias kasvav rohi, ka puulehed, kasutatakse orgaanilise väetisena (multsina). Aiast, põllult, köögist tulevad orgaanilised kõrvalproduktid on võimalik kompostida. Komposti tegemise mahuteid koduaias suurusega 2x1 m on optimaalselt kolm (3) ja tehtud laudadest: 1)ühte täidetakse, 2)teises toimub komposti valmimine, 3)kolmandas on kasutatav kompost. Hilissügisel kattta segatav ja valmiv komposti puulehtedega jm. Tulemusi.
mille ees kõrgusid puuderühmad. Vaade sellele oli mõjuv. Aiad rajati maja kõige lähemasse ümbrusesse, nii kujunes tihe side maja ja aia vahel, kus siseruum läks peaaegu märkamatult üle välisruumiks. Seda ideed väljendasid pikka aega ka Euroopa renessanssaiad ja -pargid 15.-17. sajandil. Suuremad aiad olid Hiiumaal Suuremõisas ja Kolga mõisas. Neis oli palju viljapuid - kirsse, õuna-, pirni- ja ploomipuid. Marjaaias mustsõstrad, vähem punaseid ja valgeid sõstraid ning tikreid. Maitsetaimedest aniis, sinep, majoraan. Lilledest tulbid, nartsissid, nelgid, roosid. Suuremates mõisates oli ka roosiaed, ilupõõsaste labürindid ja looklevad lillepeenrad. Iluaed oli taraga ümbritsetud, sissepääs oli värava kaudu. Looduslik muru, keskel tiik. De la Gardie perekonnale kuuluvas Suuremõisas Hiiumaal oli aed suurusega 100x260m (2,6 ha) teede poolt kaheksasse ossa jaotatud
annaabi.ee 
