Ta on heasüdamlik, aga paljud narrivad teda, kuna ta oma õest nii väga hoolib. Karina peab teda alguses kurjategijaks, kuid pärast saavad nad sõpradeks. M a r i u s – Noormees, kes tegeleb narkootikumidega. Karina on temast sisse võetud ning seetõttu läheb temaga kaasa. Marius on “Kuradi käsiraamatu” mõju all. M a j a e l a n i k u d – Inimesed, kes tegelevad narkootikumide valmistamise ja müümisega. Erinevalt Mariusest ei taha nad Karinaga suhelda ja hoiavad igaüks omaette. M ü ü j a “Antikvariaadis” – Nagu ka Karina tähele pani, on tal kuus sõrme. Mees müüs Mariusele “Kuradi käsiraamaru” ning näitas seda ka Karinale. Raamatust loetu mõjul ei läinud tüdruk operatsioonile ning hakkas kahtlema oma ema ja isa armastuses. Tegevustik Tegevus algab Karina sõiduga Tartu. Tegevustik on: Sinna jõudes ei ole aga miski endine ja Kiire kõik on justkui nihkes
kellesse poiss armunud on. Väikeses kohvikus toimuval poliitilisel koosolekul valmistub grupp idealistlikke üliõpilasi revolutsiooniks, mis nende arvates peab puhkema, kui kindral Lamarque sureb. Kui Gavroche toob uudise kindrali surmast, tormavad tudengid Enjolras' juhtimisel tänavatele, et kutsuda rahvas ülestõusule. Kuid Marius suudab mõelda vaid mõistatuslikust Cosette'ist. Cosette unistab vaid Mariusest, kellesse ta armus. Valjean mõistab, et tema tütar on saamas täiskasvanuks, kuid varjab veel Cosette'i eest tema minevikku. Hoolimata oma tunnetest Mariuse vastu, viib Eponine poisi siiski kokku Cosette'iga ning seejärel takistab oma isa kambal Valjeani maja röövimast. Valjean on veendunud, et nägi Javert'i oma maja ümber luuramas, ning ta teatab Cosette'ile et nad peavad maalt lahkuma. Revolutsiooni eelõhtul saab Javert'ist tudengite vastane; Cosette ja Marius lahkuvad ahastuses
Seda läks vaja, et saada juhtivatesse riigiametitesse, kuna seal peeti ääretult oluliseks oskust esineda avalikkuse ees. ,,Ka väepealikutelt nõuti, et nad oskaksid sõdureid elava sõnaga innustada" (Palamets 1976; lk 204). ADVOKAADID Tuleb tõdeda, et pikka aega peeti Vana-Rooma kohtu kaitsekõnedes teadmistest olulisemaks kõnekunsti ja veenmisoskust. ,,Näiteks oli keegi advokaat kolme kana varguse protsessil kõnelenud suure paatosega ning ohtralt zestikuleerides Mariusest ja Sullast, Mithridadese ja Puunia sõdadest" (Tiidus 1997; lk 316). Advokaate, nagu kõiki inimesi, oli igasuguseid: osad olid vaesed ja võtsid vastu ka natuuratasu (toidu näol) või leppisid ühe kuldrahaga kohtukõne eest (millest oma osa nõudis ka pragmaatik); teised elasid uhket elu süüdimõistetutelt 9 konfiskeeritud rahaga ning nende uste taga tunglevate abivajajate ohjeldamiseks, tuli advokaatidel valveorje kasutada.
Marius auto seisma ja käsib Karinal raamat tema kätte anda. Karina ajab aga vastu ja ütleb, et tema pole mingit raamatut näinud. Marius krahmab aga tulivihasena Karina põuest raamatu ja ütleb, et raamat toob kaasa ainult halba ning, et ta on jõudnud raamatus viimase peatükini ning tänu raamatule on ta nii kaugele jõudnud, et peab katuselt alla hüpates enesetapu tegema ja veel ütleb ta seda, et kui Karina üksord reaalusesse jõuab on ta kõik unustanud ja ei mäleta enam ei Mariusest, ei Pärdist ja ei millestki enam midagi ja viskab Karina autost välja. Nüüd saab Karina aru, et Marius oligi see ratastoolis mees ja bussijuht. Karina satub taakord segadusse ja ei usu, et ta kõik ära unustab. Karina kohtub jälle Pärdiga ja embab teda kõvasti. Alles nüüd tuleb Karinal meelde, et on Aabu jätnud Mariuse majja. Nad lähevad Pärdiga tagasi maja poole aga teele jääb ette lai jõgi mille nad ületama peavad. Karina läheb parve peale
Mariuse sõjaväereform nägi ette proletaarset palgaväge, kus sõdurid said varustuse väepealikult ning peale teenistust erru minnes saadi ka maatükk. Kuna väepealikud muutusid seeläbi tähtsateks, ei olnud sõdurid enam niivõrd aukartlikud riigijuhtide ees. See võimaldas väepealike vastuhakke ning senat hakkas oma tähtsust kaotama. Oma väejuhi positsiooni kasutais järgnenud aastakümnetel mitmed pealikud. Esimestest võistlejatest Mariusest ja Sullast väljus viimane võtjana ning kehtestas eisemesena ainuvõimu. Itaalia liitlaslinnade ülestõusu mitte kordamaks anti kõigile Itaalia kodanikele Rooma kodakondsus. Pärast Crassuse surma pidasid endise triumvriaadi (Crassus, Pompeius ja Caesar) osalised Pompeius ja Caesar kodusõja, mille võitis Caesar (100-44), kellest sai ainuvalitseja. Sellega mitte rahul olevad senati liikmed tapsid ta. Tema koha eest võstlesid Antonius ja Octavianus, kellest merelahingus võitis viimane. Ta
annaabi.ee 
