nad sõpradeks. M a r i u s – Noormees, kes tegeleb narkootikumidega. Karina on temast sisse võetud ning seetõttu läheb temaga kaasa. Marius on “Kuradi käsiraamatu” mõju all. M a j a e l a n i k u d – Inimesed, kes tegelevad narkootikumide valmistamise ja müümisega. Erinevalt Mariusest ei taha nad Karinaga suhelda ja hoiavad igaüks omaette. M ü ü j a “Antikvariaadis” – Nagu ka Karina tähele pani, on tal kuus sõrme. Mees müüs Mariusele “Kuradi käsiraamaru” ning näitas seda ka Karinale. Raamatust loetu mõjul ei läinud tüdruk operatsioonile ning hakkas kahtlema oma ema ja isa armastuses. Tegevustik Tegevus algab Karina sõiduga Tartu. Tegevustik on: Sinna jõudes ei ole aga miski endine ja Kiire kõik on justkui nihkes. kaasahaarav Põnevust tekitavad: huvitav “Kuradi käsiraamat”, kuue sõrmega mees,
tühjendab. Valjean väljub kloaagist päevavalgusesse ja kohtub taas Javert'iga. Ta anub luba viia poiss haiglasse. Javert lubab tal küll minna, kuid mõistab, et on murdnud sellega oma vankumatuid põhimõtteid. Tundes end purustatuna uputab ta end Seine'i jõkke. Naised nutavad taga oma revolutsioonis langenud mehi. Teadmata, kes on ta päästja, toibub Marius Cosette'i hoole all. Valjean räägib Mariusele oma minevikust ja teatab, et pärast seda, kui noored on abiellunud, peab ta lahkuma, et mitte nende kooselule saatuslikuks saada. Mariuse ja Cosette'i pulmas ründab Thénardier Mariust ja väidab, et Cosette'i isa on mõrvar, tuues tõendiks sõrmuse, mille ta varastas ühelt laibalt ööl, mil barrikaadid langesid. Nähes omaenda sõrmust, mõistab Marius, et tema päästja oli Valjean. Ta läheb koos Cosette'iga Valjeani juurde, kus Cosette kuuleb esimest korda oma minevikust.
· sündmused pingestusid · Marius sai teada, et Cosette sõidab minema ja jätab ta maha (Cosette ise seda ei tahtnud) · suurest südamevalust läks ka Marius barikaadidele võitlema, et lahingus surma saada · kui Cosette sellest teada sai, siis oli ta väga õnnetu · kui Jean Valjean nägi oma õnnetut tütart, sai ta aru oma veast( ajas noorpaari lahku) · Jean Valjean läks oma viga heastama: · ta läks ülestõusnute sekka Mariusele tõde ütlema (et Cosette endiselt armastab teda) · Jean Valjean jõudis sinna liiga hilja: Marius oli raskelt haavata saanud · enne seda kohtusid veel Javert ja Jean Valjean · ülestõusjad avastasid Javerti spionaazi sidusid Javerti kinni ja panid Jean Valjeani teda valvama · Jean Valjean lasi Javerti vabaks (olenemata sellest, kui palju Javert talle halba oli teinud), sest ta teadis, et ülestõusjad oleks Javerti arvatavasti maha lasknud
Karinal on õnnestunud vahepeal last märja rätikuga jooma meelitada ning laps on juba väheke erksam. Karina annab endast parima, et lapse eest hoolt kanda. Ta kutsub last Aap ´iks, sest see on vähene häälitsus mida too teeb. Sama päeva õhtul ilmub maja juurde mingi rattur kes väitis, et on ära eksinud ja tahtis natuke vett, sest tema enda vesi oli otsa saanud. Ratturi nimi oli Marius . Nad ajavad pikalt juttu. Karina tunneb, et tal tekivad Mariuse vastu tunded. Olles rääkinud Mariusele ka laibast, läksid nad seda koos vaatama , kuid laip oli kadunud. Marius sõitis ära ning lubas järgmisel päeval Karinale ja lapsele autoga järele tulla. Kätte on jõudnud taaskord õhtu ning Karinal tuleb veeta õudne öö võõras majas. Hommikul avastab ta majaukse tagant kehvas seisus Pärdi. Pärt jutustab , mis temaga juhtus ning jagab Karina ning lapsega toidukraami, mis ta taskutes oli. Päeva teises pooles hakkab Karina taas otsima mida süüa saaks. Talle meenub, et maamajades
Ühtlasi püüdis piirata senati võimu, algatas odava vilja müügi vaestele ja soovitas laiendada rooma kodakondsust kõigile latiinidele. 122 sai C. Gracchus sisevõitluses lüüa ja lasi orjal end tappa. Gracchuste algatatud maareformi elluviimine vaibus järkjärgult. Marius ja sõjaväe ümberkorraldamine: 107 valiti esmakordselt konsuliks sõjas Numiidia kuninga Jugurtha vastu esile kerkinud väepealik Gaius Marius. Järgnevad võidud Germaani rahva kimbrite vastu tagasid Mariusele erakordse polulaarse ja pretsedenditu järjestikuse valimise konsuliks (104 100). Marius viis järk-järgult läbi sõjaväereformi: hakkas värbama sõjamehi varanduslikust tsensusest sõltumatult ja kujundas elukutselise armee. 90 89 Liitlassõda: Samniitide juhitud Itaalia liitlaste ülestõus Rooma vastu. Ülestõusu summutamiseks lubasid roomlased Rooma kodakondsuse kõigile itaallastele. Enamus liitlasi loobus võitlusest. Ülejäänute vastupanu surus maha L. Cornelius Sulla.
annaabi.ee 
