Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur! Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada mida nad tunnevad
Sellest ka teose pealkiri. 3. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelasteks antud näidendis on advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 4. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur! Teiseks sõnumiks teoses on Torvald liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning perekonna au. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada mida nad tunnevad
mängukann. Sellest ka teose pealkiri: Nora on elanud nukuna nukumajas. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad, peategelased Teose tegevusaeg on talv. Põhiliseks sündmuskohaks on Nora ja advokaat Helmeri kodu. Peategelateks advokaat Helmer (Torvald), tema naine Nora, doktor Rank, proua Linde ja juristkonsult Krogstad. 3. Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Milline on autori sõnum? Teoses käsitletavateks probleemideks on valetamine ja lähedaste inimeste marionettidena kasutamine. Autori sõnum antud teoses võikski olla see, et igast väikesest valest kasvab suur! (Mida kiivamalt püüdis Nora varjata Torvaldi eest Krogstadilt raha laenamist, seda rohkem pidi ta mõtlema välja erinevaid lugusid ja käike, et saladust varjata. Nii saigi väikesest valest suur! Teiseks sõnumiks teoses on Torvaldi liigne enesearmastus ning naisest tähtsamal kohal olev iseenda au ning maine. Tähtis on kuulata ligimesi, et teada, mida nad tunnevad. 4
9. William Shakespeare „ Hamlet“ Mõtlemine, kaalumine, kahtlemine, kättemaks. „Olla või mitte olla“ 10. Mati Unt „Sügisball“ Rutiin, üksindus, Laura ei tüdinud kunagi televisoonist. 11. Hendrik Ibsen „ Nukumaja“ Vabadus, üksteise austamine, meeste ja naiste vahelised suhted. Nora lahkub mehe juurest ja hülgab lapsed, sest ta tahab olla isksus ja olla vaba mitte olla kellegi marionett. Inimeste kasutamine marionettidena, igast pisikesest valest, kasvab suur. 12. Knut Hamsun „Victoria“ Eluaegne amastus. Armastuse teel võivad tekkida takistused. Tuleb hoida kinni sellest, mida kõige rohkem armastatakse ning püüelda selle poole. Ei tohi nii kergelt alla anda. 13. Mihkel Mutt „ Rahvusvaheline mees“ Eestlane ja Euroopa, kaerajaan. Inimesed üritavad välismaal võimalikult palju tähelepanu saada ning üritavad ennast kuidagi märgatavaks teha
poolt üle. See võib olla nii vabatahtlik kui sunnitud. Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve. Üsna lihtsalt teostatav organisatsiooni tasandil, problemaatiline institutsiooni tasandil, kuid praktilisel võimatu väärtuse tasandil. GOVERNANCEI VARJUKÜLJED: Vastutuse kadumine. Riigi tühjendamine ehk tegelik võim varjujääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada. Governande kui varasema jätk... Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi ehkki nende kasutamisviis erineb klassikalisest kujutlusest. Formaalset võimu on alati täiendanud sisulline:korraldusi ja järelvalvet on täiendanud läbirääkimised.Poliitika edukas elluviimine on alati nõudnud nii vormilist õigusvõimu kui ettevõtlikkust ja poliitikatunnetust. VALITSUS JA MAJANDUS
omaduste grupile, jättes varju teised. Tüüpide määratlemisel on arvestatud mitmete tingimustega: vanus, tegevusala-elukutse, rahvus, paikkondlik päritolu.Kreeka kirjanduses kujutati kangelaste karaktereid küllaltki jämedajooneliselt. Seetõttu tundub, et antiikautor alahindas tegelase siseelu ja hingeprobleeme. Kas teda see üldse huvitas? Sündmuste areng määras ära, mida kangelased teevad. Väga harva kohtab enesesse süüvimist ning tegelased tunduvad marionettidena, kellel pole valikuvõimalusi. Ometi on tegelased individualiseeritud. Näiteks Achilleus pole samasugune erinevate autorite teostes. Antiikaja kangelaste käitumist motiveeris arete ehk sisemine alus. Positiivne tegelane juhindus loomutäiusest, negatiivne pahelisusest. See oli inimlik tasand sündmustikus. Eepose tegelased Varasemas kreeka kirjanduses domineerisid eelkõige sõdurivapruse ideed. Eeposes esitatakse kangelasena neid, kelle eetos avaldub raskustega silmitsi seistes
impeeriumid, IMF, WB arengumaades) n Poliitika ülekandmisele võib viia ka rahvusvaheliselt lõimunud mittetulundussektori surve (sh nn maailmastumisvastased ja eurovastased) Governance'i varjuküljed n Vastutuse kadumine. Valijale esitletakse uusi ,,paratamatusi" (nt Tallinna Vee 15%-line lepinguga tagatud kasum) n Riigi tühjendamine (hollowing out of the state): tegelik võim varju jääda soovivatel ärisektori toimijatel, poliitikud marionettidena, valijatel vähe lootust mõjutada (oligarhilised erakonnad, eraomanduses meedia kontrollimatu propagandavahendina) n Nt ebaseadusliku rände tõrjumine: siseriiklik surve, suur tähendus lennuettevõtetel, kontrollil arengumaade lennuväljadel jne et ei kuuluks oma kohtu pädevusse Governance kui varasema jätk n Riikidel on jätkuvalt mitmeid võtmerolli kindlustavaid eesõigusi
· vahejaam teel surma. Getos oli elatise teenimine äärmiselt raske. Sakslaste jagatud toiduportsjonitest oli võimatu ära elada ning nälg ja haigused nõudsid sadu tuhandeid elusid. Et enda elu lihtsamaks teha, sundisid sakslased juute tööle getode tuletõrjes, politseis, haiglates jm Selle töö üle valvas spetsiaalne nõukogu (Judenrat), mis koosnes juutidest, kellele sakslased surusid peale liidrirolli. Tegelikult puudus neil nõukogudel igasugune võim ning nad toimisid vaid marionettidena. II Juhend õpilasele Õppeülesanne 1. Calel Perechodnik – moraalne dilemma Varssavist kagusse jääva Poola linna Otwocki getos elas Perechodnike perekond. Perechodnike pere oli väike: mees Calel, naine Anna ning tütar Athalie. Nagu teised pered, püüdsid ka nemad getos ellu jääda. Natsid otsustasid, et asutavad korra tagamiseks getos oma politseiteenistuse. Vabatahtlikele politseinikele ja nende peredele lubati tasuks paremaid tingimusi ning suuremaid toiduportsjoneid