ja tal oli palju isiklike probleeme. Perekond ja varajane elu ·Monroe sündis Los Angeleses . ·Ta isa oli Edward Mortenson ·Ema oli Gladys Baker ·Kogu elu Monroe eitas et Mortenson on tema isa kuna ta ema näitas talle pilti millel ta tunnistas et Marilyni isa on Charles Stanley Gifford. ·Vaimselt ebastabiilne ema andis väikse tütre kasuperedesse rändama. ·Ema viidi haiglasse ning laps anti ema sõbranna hoole alla (Grace McKee) tema oligi see kes ütles, et Marilynist saab ühel päeval filmistaar. ·Pärast Sõbranna abiellumist saadeti marilyn lastekodusse. ·Monroe abiellus Doughertyga, abielu purunes. Karjäär ·!948 allkirjastas Monroe kuuekuulise lepingu. ·Ta alustas muusikaliga "Ladies of the Chorus" kuid film polnud edukas ning tema leping tühistati.. ·Ta sai endale väiksese rolli filmis " Love Happy" , ta avaldas muljet produtsentidele kes saatsid ta edasi New Yorki. ·Peale seda sia ta endale juba mitmes filmis rolli.
Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseerida jättes naisele koju raha, et see sellega endale mõnusa äraolemise korraldaks. Naine otsustas selle raha eest käia ilusalongis, mis hiljem koju saabuvale Janile sugugi ei meeldi. Sündmuste pöördes tuleb välja, et Marilynil on Pärnus sugulased, kellele ka külla sõidetakse. Kahjuks peab naine sugulastes pettuma, kuna selgub et nad joovad suhteliselt palju ning ei ole huvitatud Marilynist endast, vaid pigem tema rahast. Lõpptulemusena üritab ta enda sugulased unustada. Raamatu lõpupoole tuleb siiski välja, et Jan on Marilyni petnud. Nimelt enda firma asetäitja Tairiga, kes on Marilynile täielik vastand suhteliselt inetu, aga tark. Hiljem selgub ka see, et Jan tahtis tegelikult Tairit maha jätta, aga pole osanud seda suhet lihtsalt lõpetada. Kuna Marilyn saab asjast puhtjuhuslikult teada, siis soovib ta Jani ja enda suhtele lõpu teha. Marilyn hakkab juba asju
käima. Sellepärast ma tahtsingi, et sa minu juurde koliksid. Ja kui nüüd aus olla ma armastan asin tõesti.- Peale seda kui Jan oli olnud armukesega avastas ta lõpuks, kui hea ikka Marilyn on. Selle raamatu puhul oli selliseid tabavaid tsitaate mida autor mõtleb väga raske leida, kuna tegemist oli peamiselt dialoogiga. 2. (Romaan "Iluasjake" jälgib Marilyni saatust edasi, tema kooselu uue, eelmisest intelligentsema ja edukama mehe Janiga. Keskne intriig on Jani eemaldumine Marilynist, uue suhte tekkimine ja Marilyni reageerimine sellele. Üksi- ja ilmajäetust püüab Marilyn korvata alkoholiga. Lemmikuks kujuneb tal konjak Remy Martin.) Raamat räägib naiset ja mehest, kes on natuke aega koos elanud , kuid pole veel abielus, mehel on Tallinnas oma firma. Ta tegi firma ka Tartusse ja pidi pidevalt käima Tartu vahelt, et filiaal tööle hakkaks. Kõik oli tore ja armas aga siis hakkas naisel imelik, et miks mees nii
koju. Jan aga üritab seevastu oma pikki eemalviibimisi kompenseerida jättes naisele koju raha, et see sellega endale mõnusa äraolemise korraldaks. Naine otsustas selle raha eest käia ilusalongis, mis hiljem koju saabuvale Janile sugugi ei meeldi. Sündmuste pöördes tuleb välja, et Marilynil on Pärnus sugulased, kellele ka külla sõidetakse. Kahjuks peab naine sugulastes pettuma, kuna selgub et nad joovad suhteliselt palju ning ei ole huvitatud Marilynist endast, vaid pigem tema rahast. Lõpptulemusena üritab ta enda sugulased unustada. Raamatu lõpupoole tuleb siiski välja, et Jan on Marilyni petnud. Nimelt enda firma asetäitja Tairiga, kes on Marilynile täielik vastand suhtleiselt inetu, aga tark. Hiljem selgub ka see, et Jan tahtis tegelikult Tairit maha jätta, aga pole osanud seda suhet lihtsalt lõpetada. Kuna Marilyn saab asjast puhtjuhuslikult teada, siis soovib ta Jani ja enda suhtele lõpu teha. Marilyn hakkab
massi-iidoli täiesti ühesugused kujutised kas lilledest või konservipurkidest, filmitähtedest või muudest tuntud inimestest. Neid töid tuleb meelde filmilint ja film ongi nende looja teine eriala. «Oranz Marilyn» valmis 1964. aastal, st kaks aastat pärast Marilyn Monroe surma 1952. aastal tehtud foto põhjal. Õieti on see üks tõmmisevariant viiesest seeriast: peale oranzi tausta on veel punase, hele- ja tumesinise ning türkiisvärvi taustaga siiditrükid Marilynist. Selle pildi eest maksti 1998. aastal Sotheby oksjonil 17,3 miljonit dollarit. SERIGRAAFIA (13.) ka siiditrükk, sõeltrükk, trafarett-trükk. Trükimenetlus, mille puhul värv kandub trükitavale pinnale läbi raamile pingutatud võrgu. Mittetrükkivatel pindadel võrgusilmad suletakse, trükkivatel pindadel jäetakse need avatuks. Trükivormi valmistamiseks on mitu moodust
Tablettide neelamise hukatuslik, sõltuvust tekitav mõju eriti koos alkoholiga pole veel kogu oma ulatuses teada või seda ignoreeritakse. Marilyni jaoks on tabletid aga väikesed abilised, mida ta mõnikord täiesti pööraselt kombineerib ja mille kogust ta aastate kulgedes drastiliselt tõstab. 4 1955. aastal kohtab Marilyn taas Arthur Millerit, kellega oli tutvunud neli aastat tagasi. Miller on Marilynist 11 aastat vanem ja talle on omane selline tõsidus, mille Marilyn leiab olevat ülimalt kütkestava. Ta otsib ikka veel isafiguuri. Miller ja Monroe abielluvad ja lasevad 4 aasta pärast lahutada. Pisut enne seda on Marilynil olnud teine nurisünnitus. Arthur Miller teeb filmi Marilyn Monroe kohta, mille pealkirjas on "Kohanematud" Norma Jeani piiravad mehed teda ja hiljem ka president Kennedy. Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju