1. Peategelased Selle raamatu peategelaseks on Marilyn ja Jan. Marilyn on sirgete juustega, endine modell kes peab endast väga lugu ning on hoolitsetud välimusega. Ta töötab pangas administraatorina ning on alandlik, töökas, tolerantne oma mehe suhtes. Ta armastab väga palju külastada ilusalonge ning kauneid ehteid. Janile jäi ta silma just oma välimuse poolest. Marilyn ei ole petja iseloomuga, ta armastab väga oma meest ja ei käi eriti kuskil pidutsemas ega väljas. Marilynil ei ole eriti huve ning oma vabaega sisustab ta pigem shoppamisega. Ta on iseloomult üpriski rahulik ning ei kisu enamasti ise tülisid üles. Tal on ainult üks pahe, talle meeldib vahel napsutada. Raamatus mängib veel suurt rolli Jan, kes on Marilyni mees ja elukaaslane. Jan on väga töökas ning on väga armastav, ta soovib, et tal ja Marilynil köik olemas oleks. Ta teenib elatist enda firmaga. Ta ei ole eriti romantiline mees, samas ta ei ole ka jõhkard ega hoolimatu.
liigitaks, pigem mõnusaks lugemiseks. TEOSE TEGELASKOND Raamatus keskendutakse Jani ja Marilyni suhetele, mis on ka teose läbivaks teemaks. Kuid on ka kõrvaltegelasi nagu näiteks Marilyni sõbrannad Nadka ja Viktoria, Jani sugulased Birgit ja Eero ning nende pisipoeg Bruno ja tütar Brigitta ning lihtsalt peretuttavad Robert ja Annika. Lisaks neile tegelastele ilmuvad äkitselt välja ka Marilyni sugulased, kes on vaid raha peal väljas. Kuigi alguses on Marilynil hea meel, et lõpuks on ta leidnud enda sugulased, siis peab ta siiski hiljem nendes pettuma, sest nad osutuvad joodikuteks ning allakäinud inimesteks. Reesi, Marilyni isa õe, Tallinnas töötav mees on laisk ning püüab endale invaliidsust osta, mis on üpriski imeks pandav, teised on kasuahned ning käivad räpakalt riides. Samuti on veel tegelaseks Tairi, kes on Jani Tartus elav armuke, kes pole tegelikult pooltki nii ilus, kui Marilyn, kuid ometi tõmbab miski Jani tema poole
Kerttu Rakke " Iluasjake" SÜNDMUSED: Kogu raamatu tegevus algab Jani korterist, kus nad Marilyniga elavad. Siis jõuab kätte Marilyni sünnipäeva hommik, mil naine arvab, et Jan on ta sünnipäeva ära unustanud. Kuid tegelikult ilmub Jan kohale suure pehme mängukaruga. Mängukaru otsustab Jan naisele kinkida just sellepärast, et ta arvab et Marilynil on kõik vajalik olemas ning ülejäänud vajalike asjade ostmisega saab naine ilmselt ise hakkama. Esijalgu tundub kõik olevat ideaalne, kuid tegelikkuses see päris nii siiski pole. Jan avab Tartus enda firma filiaali, tänu millele on ta väga palju kodust ära. Marilyn on väga kurb, et mees niivõrd palju kodust ära on ning igatseb teda tõeliselt. Mingil hetkel muutub asi naise jaoks veidikene kahtlaseks ning ta isegi kahtlustab Jani enda petmises. Mida aeg edasi,
KOKKUVÕTE TEOSEST 2 Teose peategelane on Marilyn ja tema elukaaslane on Jan. Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartus tööasjade pärast. Marilyn suhtleb töökaaslastega väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, käivad aeroobikas ja erinevates iluhooldustes. Ilmuvad välja kadunud sugulased, kes hiljem hakkavad vaid raha tahtma ja nii lõpeb ka suhtlus. Marilynil on küll üks vana sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Kunagi neil oli küll probleeme, kuid nüüd tundub asi lahenenud olevat. Lõpuks saab peategelane aru, et tal pole üldse eriti sõbrannasi ja ei suhtle eriti mitte kellegagi. Raamat lõppeb, aga väga ootamatu tõega, mida peategelane Marilyn on algusest peale alla surunud ja poleks suutnud uskuda. PROBLEEMID TEOSES 3 Teose suurimaks probleemiks ongi Marilyni ja Jani suhe
Janiga on suhted head, kuid halvenevad kuna Jan käib päris tihti Tartu tööasjade pärast. Marilyn uhtleb töökaaslastega väga vähe kuna ta töötab eraldi teistest ja seetõttu näeb töökaaslasi väga vähe. Ühe töökaaslase Nadkaga käib ainult läbi, saavad teineteisega väga hästi läbi. Ilmuvad välja kadunud sugulased ja suhted nendega lähevad väga segaeks. Algul on Marilyn väga hea meel leitud sugulaste üle, kuid pärast tahab nad unustada kuna need tahavad ainult raha. Marilynil on küll üks taasleitud sõbranna Viktoria, saavad ka enamvähem läbi. Aga tundub, et peategelasel pole üldse eriti sõbrannasi ja ta ei suhtle eriti mitte kellegagi. Teose seisukohad ja tähtsamad sündmused: Teose peategelane Marilyn saab teada, et tal on kaugel Pärnumaal sugulased. Algul on hea meel, kuid pärast pettub nendes. Ja enam ei suhtle nendega ja tahab ära unustada oma sugulased. Kui ta poleks teada saanud, et tal on sugulased, siis poleks ka midagi juhtunud
tema ellusuhtumise, muutusid tema tõekspidamised, sihikindlus jne. Mida tahab autor antud teosega öelda? Autor tahab öelda, et uhked ja omakasupüüdlikud inimesed ei jõua alati ja enamasti elus eriti kaugele. Igal ühel on elus tõusud ja mõõnad kuid ainult teistele lootma jääda ei saa, sa võid kõrgelt kukkuda ja siis jalgu endale alla saada on väga raske. Selleks, et elu muuta ja suhtumist muuta on vaja endasse uskuda ja tõesti seda muutust soovida nii nagu läks Marilynil. Arvamus Raamat oli väga põnev ning väga tegevuste rohke. Eriti sobiks see lugeda noortele upsakatele tüdrukutele. Või siis tavalistele tüdrukutele kuna seal oli noore naise rõõme ning muresid. Juhendaja: Sirje Paakspuu Kristel Keskküla MT1-10
Janile meeldis Mariliyn, kuid teadis seda, et Marilyn jahtis poiste raha, ega hoolinud muust. Seega otsustas Jan end näidata kui vaest lapsemeelset poisikest. Rain - Marilyni poiss ja sponsor. Rain oli väga ülbe ja üleolev poiss. Ta ei austanud marilyni kui oma türukut. Marilyn kirjeldas Raini ise nii ,, Ta on nagu padi diivanil, vahest ka voodis ja raha on tal ka, kuid rohkem tast tolku küll ei ole". 5. Kindlasti paremaks. Kuna Marilynil oli esialgu kõik olemas mida ta vajas ja ta elas tõeliselt lillelist elu ning ilmselt ei osanud ettegi kujutada,et ühelpäeval võib ta sellest kõigest ilma jääda.Harjumatu oli harjuda sellega,et tal enam midagi pole.Ta pidi täiesti ise endaga hakkama saama.Ja tänu sellele muutus ta suhtumine,tõekspidamised elust,sihikindlus ja kõik muu paremaks. 6. Siia sobib kõige paremini tsitaat ,,kõik mis ahvatleb ja hiilgab ei ole ju veel kuld"
võimeid. Abiellumine näitekirjanik Arthur Milleriga. 1957 "Prints ja tantsutüdruk" (The Prince and the Showgirl), partneriks sir Laurence Olivier. 1959 osatäitmine filmis "Dzässis ainult tüdrukud" (Some Like It Hot), mille eest Marilyn pälvib parima komöödianäitlejanna Kuldgloobuse. Partneriteks Jack Lemmon ja Tony Curtis. 1960 "Armastagem" (Let's Make Love), partneriks Yves Montand, kellega Marilynil tekib armusuhe. 1961 lahutus Arthur Millerist. Milleri stsenaariumi alusel valminud draama "Kohanematud" (The Mistifs), mis jäi luigelauluks nii Marilynile kui ka tema partnerile Clark Gable'ile. 1962 19.mail etteaste president John F. Kennedy sünnipäeval Madison Square Gardenis. 23. aprillil algavad filmi "Something's Got to Give" võtted, juunis vallandatakse Marilyn ebastabiilse käitumise tõttu. Film jääb lõpetamata. 5
abilised, mida ta mõnikord täiesti pööraselt kombineerib ja mille kogust ta aastate kulgedes drastiliselt tõstab. 4 1955. aastal kohtab Marilyn taas Arthur Millerit, kellega oli tutvunud neli aastat tagasi. Miller on Marilynist 11 aastat vanem ja talle on omane selline tõsidus, mille Marilyn leiab olevat ülimalt kütkestava. Ta otsib ikka veel isafiguuri. Miller ja Monroe abielluvad ja lasevad 4 aasta pärast lahutada. Pisut enne seda on Marilynil olnud teine nurisünnitus. Arthur Miller teeb filmi Marilyn Monroe kohta, mille pealkirjas on "Kohanematud" Norma Jeani piiravad mehed teda ja hiljem ka president Kennedy. Kennedy kinkis talle kuldse Rolexi kella graveeritud isikliku pühendusega. Ajakirjanduses on palju spekuleeritud Kennedy ja Monroe võimaliku intiimsuhte üle, kuid selle kohta pole tõendeid. Armukesi oli Marilyn Monroel palju ja ta oli armukeste hulga tõttu kuulus. Töö
Monroe ja Jeane Monroe, aga need tundusid liiga tavalised. Soovitati Marilyni kommenteerides, et see meenutas Marilyn Millerit, kes oli üks kuulsamaid Broadway staare. Norma oli algul väga kõhklev, kuna talle ei meeldinud, et Marilyn oli lühend nimedest Mary ja Lynn, mis olid talle vastukarva. Kuid tema ülemused leidsid, et Marilyn Monroe on seksikas ja see on kenasti voolujooneline ning ta saab siis topelt initsiaalid. Esimestel kuudel ei olnud Marilynil ühtegi rolli, kus ta oleks saanud rääkida, aga ta käis tantsu ja laulmistundides. Ta osales lõpututel fotosessioonidel mistahes vaatajaskonnale. Kuna tal oli teatud aegadel raske tööd leida, nõustus ta alasti poseerima. Tema välimust on ka veidi parandatud: tal oli valehambumus, seega ta esihambad seati korda ning talle on tehtud nii nina kui ka lõuaoperatsioon, kuid see on ka seatud kahtluse alla. Läbimurre karjääris 1948
annaabi.ee 
