Louis IX Püha (25. aprill 1214 25. august 1270) oli Kapetingide dünastiasse kuuluv Prantsusmaa kuningas aastail 12261270. Teda peetakse viimaseks tõeliseks ristisõdade ideaalide kandjaks ning Prantsuse kuningavõimu oluliseks tugevdajaks. 1297 kuulutas paavst Bonifatius VIII ta pühakuks. Alaealisest Louis'st sai uus kuningas aastal 1226. Tema eest valitses regendina ema Blanche. 1234. aastal kuulutati Louis IX täisealiseks ning abiellus Provence'i Margueritega. Ehkki ametlikult sai Louis valitsejavõimu enda kätte, jäi ta reaalselt veel aastateks oma ema mõju alla. Siiski kujunes tema valitsusaeg küllaltki edukaks: tänu tema (kroonikute väitel) vagadele ja õiglastele isikuomadustele kasvas kuningavõimu autoriteet ning tänu tsentraliseerivatele reformidele riigi majanduslik ja poliitiline stabiilsus. 1240. aastatel tugevnes tunduvalt kuninga harras religioossus: ta hankis endale
perekonnad Prantsuse kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Kokku oli kaheksa hugenottide sõda aastatel 15621589. Esialgu saavutasid nad edu ning lubati kogu riigis jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning kinnistati neile neli kindluslinna, kuulsaim La Rochelle. Et kindlustada protestantide mõju abiellus Navarra henri Bourbon kuninga õe Margueritega. Guise'ide palgatud mõrvar tappis Bourbone toetanud admirali. Kartes kättemaksu, otsustati, et pulmade puhul Priisi kogunenud hugenottidele tehakse lõpp peale. Perekonnad: Bourbonid, protestant (Navarra Henri, troonipärija õigustega> Henri IV), Valois'de dünastia (Henri III, kuningas ), Guise'id on pärit Lotringist ja väidavad et neil on õigus kuninga troonile (Henri de Guise, katoliiklane). Viimane hugenottide sõda nn
regendiks. Coligny suurejoonelised plaanid Hispaania nõrgestamiseks, mis nägid ette ka koloniaalvalduste hõivamist Ameerikas, ei leidnud Katariina di Medici poolehoidu. Pealegi oli Colignyst saanud arvestatav konkurent Katariina enda võimuambitsioonidele. Pärtliöö tapatalgud, selle põhjused. Et kindlustada protestantide mõju, abiellus Navarra kuningapoeg Henri Bourbon 18. augustil 1572 kuninga õe Margueritega viimase vastuseisust hoolimata. 22. augustil haavas Guise’ide palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas, et pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele tehakse korraga lõpp. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu
Charité. Bourbone toetanud kalvinistist admiral Gaspard de Coligny sai kuninga nõuandjana sisuliselt uueks regendiks. Coligny suurejoonelised plaanid Hispaania nõrgestamiseks, mis nägid ette ka koloniaalvalduste hõivamist Ameerikas, ei leidnud Katariina di Medici poolehoidu. Pealegi oli Colignyst saanud arvestatav konkurent Katariina enda võimuambitsioonidele. Et kindlustada protestantide mõju, abiellus Navarra kuningapoeg Henri Bourbon 18. augustil 1572 kuninga õe Margueritega viimase vastuseisust hoolimata. 22. augustil haavas Guise'de palgatud mõrvar admiral Colignyd. Kartes kättemaksu, otsustati õukonnas pulmade puhul Pariisi kogunenud hugenottidele korraga lõpp teha. Nende majade uksed tähistati valgete ristidega. 24. augusti varahommikul kell kaks algas Pärtliöö veresaun. Pariisis tapeti kaks tuhat protestanti, teiste hulgas ka päev varem pääsenud admiral Coligny. Kogu maal langes pärtliööl ja järgnevatel päevadel kuni 10 tuhat hugenotti