kusjuures seinte paksus kahanes astmeliselt ülespoole. Torn oli algselt viiekorruseline, kolm alumist korrust olid mõeldud suurtükkidele, neljas ja viies olid aga masikuliikorrus ning masikuliil asetsev korrus koos arvukate laskeavadega. Suurtükitorni neljas korrus oli lahtise platvormina, vaid selle äärtes olev kaitsekäik oli katustatud. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 meetrit, idaküljel aga 22 meetrit. Koos Paksu Margareetaga rajati ka 3 meetri paksune ja 6,8 meetri kõrgune külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini.1683-1704 rekonstrueeriti ka Paks Margareeta suurtükitorn algne masikuliikorrus ning sellel asetsenud korrus lammutati ning asendati tavalise suurtükikorrusega, torn ise kaeti aga kõrge kivikatusega. 1830.aastal kohaldati torn vanglaks. Märtsirevolutsiooni ajal 1917. aastal vangla süüdati ja poliitvangid vabastati
seinte paksus aga 3-4 m ning algne kogukõrgus 38 m. Liivi sõja ajal (16. sajandi keskel) oli torn Läänemeremaade võimsaim. Hiljem on torni mõnevõrra muudetud ja täiustatud. Paks Margareeta (tollal Rosencrantz) rajati 1520ndatel aastatel Suure Rannavärava ette, selle eesvärava idapoolse torni kohale. Paks Margareeta kujutab endast sadama kaitseks ehitatud tüüpilist ümarat suurtükitorni läbimõõduga 25 m ning kõrgusega umbes 20 m. Paksu Margareetaga sarnane suurtükitorn Lurenburg asetses ka Karjaväravate ees, praeguse Pärnu maantee kohal, Kohtumaja ja Põhja-Eesti panga hoonete vahel, kuid see lammutati juba 1767. 16. sajandil kaeti enamik endisi lahtise katusega linnamüüritorne kõrge kivikatusega. Sealjuures rajati juba enam-vähem väljakujunenud plaani järgi ka mõningaid täiesti uusi torne. Samas kõrgendati ka mõningaid müüre, millega oli kogu kompleks oma lõppkujul välja kujunenud. Edasine tähelepanu
nn Tallinna kindlus. Tallinna linna kaitserajatised pandi proovile 1569. aastal, mil Tallinna lahte saabunud Taani ja Lübecki ühendatud laevastik linna 13 päeva ägedalt pommitas. Aastatel 1570-1571 piirasid Tallinna 7 kuud edutultMoskva ja hertsog Magnuse väed. 1577. aasta alguses piirasid Moskva väed linna kuus nädalat, kuid ei saavutanud taaskord edu. Hilisem aeg Linnamüüri Suure Rannavärava kompleks koos Paksu Margareetaga ja Laboratooriumi tänava äärne linnamüür koos Köismäe, Plate, Eppingi ja Grusbeke-taguse tornidega kuulusid kuni Vene keisririigi lõpuni sõjaväe Inseneride Departemangu valdusesse ja pärast 1918. aastat võttis objektid oma valdusesse Eesti Vabariigi Sõjaministeerium. 13.16. sajandil väljakujunenud Tallinna all-linna ümbritsenud keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid - 2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85
aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks.
täielikult 1531.aastal, põhiliste tööde lõppu (1529) märgib dolomiidist leekestiilis vapitahvel värava esiküljel. Suurtükitorn Paks Margareeta on kolmveerandringikujuline, läbimõõduga 25 m ning seinte paksusega 5.5 - 2.25 m, kusjuures seinte paksus kahaneb astmeliselt ülespoole. Torni laed olid puidust tugevad talalaed ning toetusid võimsale kivist keskpostile. Torni kõrgus oli maapinna looduslikust langusest tingituna lääneküljel 16 m, idaküljel aga 22 m. Paksu Margareetaga koos rajati ka 3 m paksune ja 6.8 m kõrgune suurtükiavadega külgkaitsevall Paksust Margareetast Stoltingi tornini. 1603 - 1609 rajati mainitud eesväravate ette veel teinegi eesvärav, nn vallivärav. Vallivärava kompleksi kuulus kaks ümarkaarset renessanssportaali koos puitustega ning tõstesild. 1640 - 1650 rajati Paksu Margareeta kirdenurga ette Hornbastion. Sajandi lõpul rekonstrueeriti see Suure Rannavärava bastioniks.
annaabi.ee 
