Ning kui tapeti ka pärsia väepealik Ariamenes, tekkis pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võitis selle lahingu kindla eduga. Pärast Salamise lahingu ootamatut lõpplahendust pages Xerxes kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes. Ta tegi väejuhiks Mardoniuse ja jättis ta kreekasse maha koos 300000 mehega. Xerxese käitus nii, kuna ilma laevastikuga polnud tal võimalik varustada oma hiiglaslikku armees väheviljakal Kreekamaal. Mardonius tegi ka rahupakkumise, aga kuna see lükati tagasi vallutas ta uuesti Ateena. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad kahjuks esialgu küll ei saanud, sest spartalased pugesid peitu ühe uue püha taha. Kuid kauplemise järel saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Sselline armee suudeti kreekas uuesti kokku panna alles 19. saj pKr vabadussõjas Türgi vastu. Kuid
pärslaste hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi, mida nad esialgu ei saanud, sest spartalased pugesid peitu uue püha taha. Viimaks aga saadi ka nendega kaubale ning kreeklased panid Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Sellist arvu on suudetud Kreekas korrata alles 19. saj pKr vabadussõjas Türgi vastu.
hulgas segadus ning kõik, kes suutsid, põgenesid. Kreeka võit oli täielik. Salamise merelahing mille võitsid Kreeklased. Pärast Salamise lahingu ootamatut lahenduskäiku pages Xerxes I kiiresti tagasi Pärsiasse, võttes paljud mehed ühes ning jättes maha väejuhiks Mardoniuse koos 300 000 mehega. Xerxese selline käitumine oli põhjustatud sellest, et ilma oma suure laevastikuta ei olnud Pärsia võimeline varustama oma hiigelsuurt armeed kivisel, väheviljakal Kreekamaal. Mardonius läks ning vallutas uuesti Ateena, olles eelnevalt saanud oma rahupakkumise tagasi lükatud. Ateena, Megara ning Plataia linnriigid läksid ning palusid Sparta käest abi. Spartalased ühinesid kreeklastega ning üheskoos panid kreeklased Plataia lahinguks välja Kreeka kohta lausa uskumatu 100 000 meest. Kui Mardonius sai teada, et spartalased ühinevad väega, lõpetas ta Ateena lõhkumise, kuni kõik oli maatasa ning siis läks Teebasse, kes siiski oli äraandja, ning jäi kreeklasi ootama
Ateenlased tulid tagasi mahapõletatud kodulinna. 479 tungis Mardonios uuesti Ateenasse, jälle evakueeriti ja üldse oli suht sama situatsioon. Spartalaste ja Thenistokleise vahel tekkis väike tüli ka, ateenlased ähvardasid Itaaliasse minna. Lõpuks Spartalased tulid oa Peloponnose liiduga välja ja toimus 479 a Plataea lahing . Nende vastas oli teebalased ja pärlased. Ateenlased võitlesid selles lahingud pigm teebalastega. Mardonius sai surma, pärslased lahkusid. Samal ajal toimus ka Mycale lahing laevastike vahel, mis oli tegelt pigem maismaalahing laevade pärast. Võit oli Kreeka pool ka siin. Sellega lõppeb ka Herodotose ajalooraamat. Klassikaline periood Allikavahetus. Herodotose raamat saab läbi, Seda perioodi iseloomustab selge iseteadvuse tõus. Hellenlased on vabadusearmastajad ja vihakavad türanne. Türannia ja Pärsia võim kombineerusid nende silmis. Kreeka linnriikide omavahelised suhted.