põllutööde lõppu ja perel lubati sel puhul korralikum kõhutäis. Sel päeval söödi "mihklioinast". Lamba verest moodustati käkke. Lambalihast keedeti suppi odrajahuklimpide või kapsastega. Ka mihklipäeval tehti lõkketuld. Mihklitulelistel oli kaasas kaalikaid ja kartuleid, mida küpsetati tulel. Vanaks mardipäeva raoks on olnud seapeaga keedetud kaalikad ja kartulid. Pool seapead tuli anda mardisantidele. Hiljem tapeti mardipäevaks hani, kana või muu loom. Pulmade puhu tehti nn. pulmaleib, mis oli ümmarguse kujuga, kuid paikkonniti erines valmisviisi poolest. Pulmas söödi rohkest suitsusinki, küpsetatud ja keedetud liha, sülti, tanguvorsti, lihasuppi klimpidega, kala, kartuleid, kapsaid, kohupiima jm. Magustoiduks on üldiselt tehtud õllesuppi. Suure rahvahulga toitmine nõudis palju toiduained, kuna pulmi peeti mitte vähem kui kolm päeva
tõsisemad. Tänapäeval süüdatakse küünal ja käiakse surnuaias. MARDIPÄEV, 10. NOVEMBER Nimi tuleb ristiusu pühaku Martinuse järgi, kombed on levinud üle Lääne-Euroopa. Martinus oli kerjuste kaitsja, sest oli andnud kerjusele oma mantli. Mardipäev seostub mardisantidega, kelleks alguses olid enamasti mehed, kellest vähemalt üks oli riietatud naiseks. Käidi sanditamas,, lubati karja- ja viljaõnne. Tihti oli mardisantidel kaasas omavalmistatud mardisokk. Mardisantidele anti liha, kartuleid, tangu jms. Hiljem jagati kraam omavahel ära, pidades ,,mardipulmi". Mardipäeval söödi mardihane ja joodi mardiõlut. Sel päeval oli keelatud villa kraasida ja kedrata ning lina puhastada. Teati, et kui mardipäeval lehed puus, siis tuleb külm talv; kui mardipäeval külm, siis sula jõul; külm mardipäev tähendas sooja kadripäeva jne. KADRIPÄEV, 25. NOVEMBER Ringi käisid kadrisandid, naisterahvad. Kadripäev on naiste püha, kombed sarnased mardipäeva omadega
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp
Mart pole tulnud saama pärast, mart tuli viljaõnne pärast! Mardisandid olid oodatud külalised. Usuti, et mart toob tallu hea viljasaagi. Mardid mitte ainult ei laulnud, vaid uurisid, kas perel on kõik sügistööd tehtud. Naised näitasid ette oma käsitöö, lapsed laulsid või lugesid raamatust ette. Kui mardid pere tegemistega rahule jäid, sai pererahvas kiita. Heade soovide eest pakuti mardisantidele õunu, saia, mett, maiustusi. Vanasti oli marditoiduks keedetud seapea koos kaalikate ja kartulitega. Söödi ka vorsti, verikäkki ja karaskit. Väga levinud komme on ka küpsetatud mardihane söömine. "Tuppa tema viskab viljaõnne, katusele karjaõnne." Väliselt tundub, et santide tegevuses on tähelepanu rohkem karjal kui viljal ja ka Lääne- Euroopas on Martinust loetud veiste ja karjuste kaitsjaks. See on veidi petlik ja ei tähenda kaugeltki, et meie
annaabi.ee 
