Porcellio scaber Porcellio Porcellionidae Isopoda Malacostraca Artropoda Animalia Harilik jõevähk Jõevähk Jõevähklased Kümnejalalised Kõrgemad vähid Lülijalgsed Loomad Astacus astacus Astacus Astacidae Decapoda Malacostraca Arthropoda Animalia Putukad Kuldpõrnikas Kuldpõrnikas Põrniklased Mardiklased Putukad Lülijalgsed Loomad Cetonia aurata Cetonia Cetoniidae Coleoptera Insecta Arthropoda Animalia 3 Harilik toakärbes Toakärbes Päriskärblased Kahetiivalised Putukad Lülijalgsed Loomad
järgi nelja rühma mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora bakterid, seened. Suurus 1µm. Lagundavad. 86. Mikrofauna nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. Lagundavad. 87. Mesofauna lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm. Peenestavad varist. 88. Makrofauna sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. Segavad varist ja mulda. 89. Megafauna mutid. Suurus 20mm. Kobestavad mulda. 90. Humifikatsioon muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92
83. Mullaelustik – oluline osa nii mulla tekkes kui talitlemises, jaotatakse organismide keha läbimõõdu järgi nelja rühma – mikrofloora ja -fauna ja meso-, makro- ja megafauna. 84. Edafon – ehk mullaelustik. 85. Mikrofloora – bakterid, seened. Suurus 1µm. 86. Mikrofauna – nematoodid, algloomad. Suurus 1µm. 87. Mesofauna – lestalised, ämblikulaadsed, liimuklased,hooghännalised. Suurus 100µm 88. Makrofauna – sipelgased, vihmaussid, mardiklased, hulkjalgsed. Suurus 2mm. 89. Megafauna – mutid. Suurus 20mm. 90. Humifikatsioon – muundumine suhteliselt püsivateks huumusaineteks. 91. Huumusained – mulla huumuses sisalduvad, orgaaniliste jäänuste biokeemilisel ja mikrobioloogilisel muundumisel tekkinud, lähteainetest keerukamad lämmastikku sisaldavad kõrgmolekulaarsed orgaanilised ained. 92. Humiinained – vees, leelistes, mineraalhapetes ja orgaanilistes lahustites lahustumatud huumusained,
Kärsaklased, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, toituvad puuvillast, hernestest, õuntest ja paljudest teistest kultuurtaimedest. Toonesepad uuristavad end puidusse ja toituvad sellest, tekitades suurt kahju. (,,Elusloodus" Valgus 1983) Mitte kõik mardiklased pole kahjulikud. Lepatriinud toituvad lehetäidest, kes on taimekahjurid. Mullas elutsevatest kahjuritest toituvad jooksiklased, kellel on väga pikad jalad. Raisamatjad matavad endast palju suuremate loomade korjuseid, kraapides nende alt mulda ära
annaabi.ee 
