Kevadel rünnakud kartulipõldudel jätkuvad. Emase keskmise viljakuse (700 muna) korral ulatub tema järglaskond juba teises põlvkonnas 250 000 isendini, ning võib hävitada üle tonni kartulipealseid. Aga mardikaid on ju miljoneid! HUVITAVAID FAKTE : · Kartulimardikas on vastupidav äärmuslikele temperatuuridele, ta talub ühtviisi hästi nii leitsakuid kui pakast. · Algul nimetati kartulimardikat COLORADO mardikaks USA osariigi järgi, kus teda esimest korda kahjurina märgati. · Kui kartulimardikas 1824. aastal esmakordselt avastati, peeti teda huvitavaks ja harvaesinevaks liigiks. · Hädaohu korral teeskleb kartulimardikas surnut. · Kartulimardikas kuulub poilaste sugukonda, kuhu veel muuhulgas kuuluvad näiteks roomardikad, kilpmardikad ja viljakuklased. · Täiskasvanud mardikas on 3,5-10 mm pikk, vastne 15 mm.
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites.
sügaval öötunnil! Ikka on tal pakiline rutt, ikka on tal tuline kiire taga, sest et teda sunnivad sõitma sama kiirtiivulised: oht, hädad ja sünge surm..." Nii poeetiliselt kirjeldatakse Eesti Punase Risti juubeliväljaandes tollast transportpunkti esimese abi sanitaarautot.8 Kiirabi algusaastate sanitaarauto oli kummaliselt madal ja ebaproportsionaalselt lai masin, mille rahvas tabavalt "mardikaks" ristis. Varsti hangiti Tallinnale moodsalt sisustatud sanitaarauto. 1929. aastal oli neid Tallinnas kaks. Peale selle oli Punase Risti Peavalitsuse transportosakonna käsutuses ka 2 kergesõiduautot ja 1 veoauto. Nakkushaigusi põdevaid patsiente veeti nakkushaigete ravila erisõidukiga. Haigevedude arv sanitaarautodega küündis pooleteise tuhandeni aastas, neist umbes 1/4 -1/3 tehti tasuta. Autode läbisõit Tallinna ja selle ümbruse viletsatel teedel ületas 15 000 km aastas
Pärast NSVLi lagunemist on pühapaiku taastatud. Kaasajal püsivad traditsioonilised uskumused kõige enam matusekommetes. Surnu maetakse kirstuga, hauda pannakse kaasa koduseid tarbeesemeid ja rõivaid. Hauale ehitatakse hauaehitus, mis on väikese maja kujuline. Haua juures kaetakse väike söögilaud, kus matuselised söövad. Manside uskumuste järgi on naisel neli ja mehel viis hinge. Üks hing, is-hor, läheb pärast surma hauda. Kui keha ära mädaneb, siis muutub hing mardikaks. Teist hinge, urt, kujutatakse inimese- või linnukujulisena. Arvatakse, et ta asub inimese peas ning lahkub sealt uneajal linnu või sääsena. Teda võisid näha ainult samaanid kuuvalgel. Kui see hing lahkus inimesest kauaks ajaks, siis inimene kaotas teadvuse ja suri. Pärast surma läheb see hing surnute riiki. Kolmas hing on metsisekujuline. Inimeses on ta ainult uneajal, seepärast nimetatakse teda unehingeks, ulum-is, ning see hing sureb koos omanikuga
annaabi.ee 
