Lõpupidu Raili elab enda arust ühes igavas külakolkas, kus kunagi midagi uut ega põnevat ei toimu. Küla on nii väike, et kõik teavad kõigist kõike ning ühtkit saladust sul kellegi ees ei ole. Uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi, Marcus ja Roomet. Neist ei tea keegi eriti mitte midagi. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse nii nagu teisedki tüdrukud. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ja poiss on ka julgem ning näitab seda kõigile. Raili ja Marcus hakkavad käima, kuid varsti tuleb Marcuse kohta välja palju saladusi. Neid saladusi ei kuule ta kahjuks Marcuse käest vaid hoopis küla pealt. Kõigepealt tuleb välja, et Marcusel ja Roometil on ühine minevik. Marcus ja Roomet käisid Marcuse juhtimisel vargil ja Marcus tappis ühe mehe, kes neid segama tuli. Aga tänu Marcuse isale, kes on advokaat, pääses
Kiirelt tõusis ta preestrikooli tasemel ordu meistriks. Keiser Hadrian, kellega tal olid head läbisaamised pani talle hüüdnimeks Verissimus ehk ,,Kõige õigem". 136. aastal tehti Marcusest linna prefekt. See polnud just kõige tähtsam ametikoht, kuid oli siiski väga prestiizne. Tööle määras Aureliuse keiser Hadriani hea sõber Lucius Ceionus Commodus, kes hiljem tutvustas talle ka stoistlikku filosoofi Apollonius of Chalcedon ja kellest sai hiljem suur mõjutus Marcusele. Sel aastal jätkas Marcus ka kõnemehe õpinguid. Tema üheks õpetajaks määrati Fronto, kellega ta säilitas hiljem pikkadeks aastateks kirjavahetuse. 138. aastal, kui Hadrian haigestus, määras ta oma järeltulijaks Aurelius Antoninuse. Uus keiser lapsendas koheselt Marcus Aureliuse. Marcus oli sellele vastumeelt. Tema tahtis edasi reisida ja jätkata oma õpinguid. 145. aastal abiellus Aurelius keiser Antoninuse tütre Faustinaga, kellega ta oli mitmeid aastaid olnud kihlatud
kolkakülaks. Ta jutustab lugejatele, mis juhtus tema ja klassikaaslastega gümnaasiumi viimase õppeaasta jooksul. Raili kodukohaks on pisikene küla, kus tavaliselt midagi uut ega põnevat ei toimu ning kõik teavad kõigist kõike ja ühtki saladust kellegil teiste ees pole. Kõik muutub, kui uuel õppeaastal tulevad kooli kaks uut poissi – Marcus ja Roomet. Raili armub juba esimesel päeval Marcusesse, kes on tõeline naistemees, kuid seda neiu ei tea. Paistab, et ka Marcusele meeldib Raili ning ei möödu palju aega, kui nad juba käivad. Tänu poisile halvenevad tüdruku hinded koolis ning ka korvpalli trennis ei lähe tal enam kuigi hästi. Peagi saab neiu Marcuse kohta teada saladusi, mida poiss talle ise ei räägi, vaid ta kuuleb neid küla pealt. Kui Raili poisiga tülitseb, siis alati ilmub ei kuskilt välja Roomet, kes kuulab neiut ning lohutab teda. Tänu Roometile saab Raili teada, kes Marcus tegelikult on. Ta saab teada,
inimene teab: kes on Cicero ja mille poolest ta tuntud on. 3 1. MARCUS TULLIUS CICERO ELULUGU Marcus Tullius Cicero sündis Arpinumi linnakeses Latiumis 106 e.ma. Ta pärines ratsanike seisusest, kuid ta suguvõsa polnud andnud silmapaistvaid väejuhte või riigitegelasi. Seega Rooma aristokraatia silmis oli tulevane senatipartei liider uustulnukas (homo novus ´uus inimene´). Et oma poegadele Marcusele ja Quintusele head haridust anda, asusid vanemad elama Rooma. Roomas õppis Cicero kreeka õpetajate juures, kuulas noorukina tolleaegseid kuulsaid kõnemehi, tutvus õigusteadusega ja tegeles filosoofiaga. Advokaadina hakkas ta avalikkuse ees esineme a. 81, Sulla diktatuuri ajal. Ta äratas tähelepanu kõnega Sextus Rosciuse kaitseks, kelle vastu sugulased tema varanduse omastamise eesmärgil olid tõstnud süüdistuse isatapmises. Et sugulasi toetas üks Sulla
Horatius (Quintus Horatius Flaccus; 8. detsember 65 eKr Apuulia, Venusia 27. november 8 eKr Rooma) oli Vana-Rooma tähtsamaid lüürilisi luuletajaid. Cato, kes pärines konservatiivide hulgast, tahtis vastupidiselt eelnevale ise oma mõtteid ja ideid kirja panna ning seda just ladina keeles. Tema ,,Alged" ongi aluseks ladinakeelsele historiograafiale ja seega võib teda pidada rooma proosa rajajaks. teos on traktaat ,,Põlluharimisest",,,Poeg Marcusele" Gaius Julius Caesar (10044), lisaks sellele, et ta oli edukas riiklikus ja sõjalises tegevuses, oli ta ka mitmekülgselt andekas kirjanduslikus plaanis Caesari stiili juures torkab silma lihtsus ja tema jutustused on meelega kunstitud sellega ta taotleb apologeetilisi eesmärke. Kuid see ei tähenda, et ta alati tõtt oleks rääkinud, faktide koha pealt püüab Caesar küll otseselt valet vältida , kuid sageli kasutab ta nn ütlematajätmise meetodit
ta tänu hiilgavale sõjaväelisele ja tsiviilkarjäärile. Cato Vanem taotles vanade Rooma kommete säilitamist ja võitles poliitikuna mitteroomalike eluviiside, luksuse ja kreeka mõjude vastu.Cato jõulises ja keelelt rikkas stiilis oli Itaalia folkloor põimunud kreeka kõnekunstiga. Oma "Algetega" pani ta aluse ladinakeelselehistoriograafiale ja oli ladina proosa rajajaks. Ta mittesäilinud traktaat "Poeg Marcusele" olevat olnud isalikest manitsustest saadetud väike tollaste teadmiste entsüklopeedia. Ta tuntuim ja ainsana tervikuna säilinud töö on traktaat "Põlluharimisest" ,mis on ka varajaseim täielikult säilinud ladinakeelne proosateos. Selles kasutatakse ka esimest korda sõna cultura, millest pärineb sõna "kultuur". http://et.wikipedia.org/wiki/Cato_Vanem Marcus Tullius Cicero (traditsiooniline hääldus ['tsitseroo], klassikalises
annaabi.ee 
