Kehaline kasvatus Stefani Kask, 12.A ''Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist?'' Essee Igas riigis on oma traditsioonid, mille erinevate valdkondade seas leiab oma koha ka sport. Eestis on selles valdkonnas rohkem rõhku pandud maratonidel, kuid ka sportmängudele mis toimuvad nii ettevõtete kui ka koolide vahel. Meedia pakub saateid kaalulangetamisest ja oskuslikest spordimängudest, mainimata ei saa jätta muidugi olümpiamänge, ajalehtedes aga tervislikke koduseid retsepte ja spordi ettekandeid. Meie Eesti olümpiakangelased on loonud koole-trenne, mistõttu on populariseerinud oma spordiala ka tavainimeste seas. Riigi poolt on toetused lastele ja koolides on kohustuslikus korras kõigil kehaline kasvatus
Pea ja kehatemperatuur peaks olema 36,5 kraadi. Külma ilma korral vähendada kilometraazi, et ei tekiks külmetushaigusi (hingamisteede põletikke). Samas peavad jooksu kohad vahelduma, sest inimene kohaneb ühe ja sama raja peal mistöttu organism kohandub ja kujuneb välja kindel rütm rasked kohad on pidevalt ühes ja samas kohas, sportlane hakkab jooksma ökonoomsemalt, järelikult tekib seal taandarend. Tähtis koht on ka õigel toitumisel treeningute ja võistluste ajal. Maratonidel on ülitähtis jooksuajal regulaarne jootmine. Tarvitatakse erinevaid vitamiinisegusid, mis olenevalt sportalse individuaalsusele on erinev. Jootmata tekivad krambid. Ei ole olemas absoluutselt ideaalset treeninprogrammi, vaid igaühele eraldi tuleb teha oma treeningkava, mis sõltub lihastetüübist, mootori(südame) jõudlusest + kiirest või aeglasest ainevahetuset ja sajast muus erinevusest. Iga jooksa on erineva taastusvõimega.
Alates Mexico olümpiamängudest on sportlaste seas tunduvalt sagenenud äkksurma juhud võistluse või treeningu ajal või varsti peale suurt koormust. Kõige sagedasem põhjus on infarkt. Järelikult pole liigne sporditegemine tervisele kasulik [4]. Alles mitte kaugest ajast on ka näide: 18-ndal oktoobril 2009-ndal aastal 32. korda toimunud Detroidi maraton lõppes traagiliselt. Kuuteistkümnenda minuti jooksul kukkus kokku ning suri kolm osalejat. Samas surmajuhtumid maratonidel on küllaltki harvad. Ameerikas tehtud uurimus näitas, et iga 100 000 maratonil osaleja kohta on 0,8 surmajuhtumit [5]. Sellest võib lugeda ohumärke tulevaseks eluks. Noored, kes treenivad lihtsalt ennast füüsilise vormi tippu, peavad olema ettevaatlikud, sest on suurenenud ületreenimise oht. Igal inimesel on nähtud ette oma piir treenimise koha pealt. Selle kohta lähemat infot saab perearstilt, kui läbi viia uuringud. Treenides ennast liialt palju, ei suuda
teadsid nimetada ka Eddy Merckxi, Bernard Hinault, Dave Mirra ja Mario Choppollini nime. 1.1.4. Üldjäreldused Küsitlusest selgus, et eestlane on suur rattasõidu armastaja. Ei saa nurised ka teadmiste üle spordivallas. Suhtutakse asjatundlikult sõiduvarustusse ning võistlustesse. Ratas ostetakse lisaks igapäevasele sõidule ka võistlemise eesmärgil, mida kinnitab järjest suurenev osavõtjate arv rattarallidel -ja maratonidel. Teadmised ja huvi spordi vastu on eeskujulikud. On ka kellest eeskuju võtta. Huvi tundub olevat eestlasel millegagi tegelemise vastu olevat. Takistada võivad vaid rahalised võimalused, mis ka üha enam tahaplaanile jäävad. 16 JALGRATTASPORT EESTIS (7) Läbi aegade ühe edukama spordiala, jalgrattaspordi juured ulatuvad XIX sajandisse, täpsemalt aastasse 1886. Just sel tähelepanu väärsel aastal asutati Paides ja Viljandis