Võimaldab toorkiu, s.o tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamist bakteriaalsete ensüümide abil. Tekivad VFA (lenduvad rasvhapped - äädik-, proprioon- ja võihape), mis on oluline energiaallikas. Vats – teeb koostööd võrmikuga. Kui toiduosake on liiga suur ja hakkab võrmiku minema, siis puuteärrituse tõttu tekib loomal mälumisrefleks ja söögitoru kaudu läheb toit üles. Kiidekas – toimub vee ja min. ainete imendumine. Maovagu – ühendab söögitorusuuet libedikuga, kulgeb läbi võrmiku ja jätkub piki kiidekapõhimikku. Maovao talitlus on eriti oluline vastsündinul, kelle eesmagu pole veel välja arenenud, mistõttu allaneelatud piim ei tohi eesmakku sattuda. Maovagu jaguneb võrmiku-, kiideka- ja kibedikuvaoks. Maovagu on söögitoru „pikendus“ libedikku. Vao servad sulguvad piima imemisel ja liigub otse libedikku (refleks). Kui liiga palju külma piima juua, siis piim satub vatsa, toimub käärimine
Eesmagu koosneb kolmest üksteise järel asuvatest kambrikestest: vatsast, võrkmikust, kiidekast. Toimub tselluloosi lõhustumine bakterite toimel, taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees. Vats ulatub diafragmast vaagnani. Võrkmik on maokambrites kõige väiksem. Kiidekas on külgedelt veidike kokkusurutud kerakujuline. Limaskest on näärmetu. Põhimagu ehk libedik. Pirnja kujuga mao osa. Libedikupõhi, suurkõverik ja väikekõverik. Maovagu ühendab söögitorusuuet libedikuga ning kulgeb spiraalselt läbi võrkmiku. Maovagu jaguneb võrkmiku-, kiideka- ja libedikuvaoks. Magude maht sõltub looma vanusest ja suurusest. Keskmise täiskasvanu veise maomaht on 120- 160 liitrit. Mäletsejate mitmekambriline liitmagu täidab ligi ¾ kõhuõõnest. 21. Peen- ja jämesool. Peensool – on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Peensool on jämesoolest peenem
ja selle suunamine kiidekasse. Maoesik ja vatsaesik moodustavad viskemao, mis on ühenduslüliks vatsa ja võrkmiku vahel. Puudulikult peenestatud toit saadetakse vatsa tagasi. Kuiva toitmassi sisaldamise tõttu tundub kiidekas palpeerimisel alati kõva konsistentsiga. Kiidekas surutakse kontraktsioonide tagajärjel toitmassist välja vedelamad koostisosad, mis suunatakse edasi libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool. Peensooles toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine
See tingib märgatavaid erinevusi lehma ja vasika vatsa suuruses ja funktsioonis. · Kui lehmal on eesmagu enam kui kümme korda suurem libedikust, siis vasikal on libedik umbes kaks korda eesmaost suurem. · Kui lehmal liigub sööt esmalt eesmakku ja seejärel libedikku, siis vasikal möödub toit libedikku suundumisel eesmaost. · Vasikas saab esmalt kõik vajalikud toitained piimast, mille seede algab libedikus. · Sinna satub see loomupärase imemisasendi korral piki maovagu. · Vasikate pangest jootmisel on vao asend väär ning siis valgub osa piimast ka vatsa, kust organism ei suuda seda omastada · Vatsas tekib roiskumine, mille tagajärjeks võivad olla seedehäired ja nendega kaasnev kõhulahtisus. · Vatsajärgne seede ja toitainete imendumine · Vatsast ja kiidekast liigub fermenteerunud söödamass libedikku. · Libediku happesus on väga kõrge, selle pH jääb vahemikku 23.
annaabi.ee 
