Imendumine sõltub ka ravimi ioniseerumisastmest ioniseeritud aine imendub halvemini. Happelisest keskkonnast imenduvad happelised ained paremini kui leelised ja leelisest keskkonnas leelised paremini kui happelised. Mao pH vastava muutmisega on võimalik imendumist mõnevõrra mõjustada. Peensoolest imendumine on komplitseeritum, soolesisu leelisus mõjustab imendumist vastupidiselt maosisuga. Paljude ainete imendumist peensoolest mõjustavad aktiivsed transpordimehhanismid (näiteks rauaiooni transpordist võtab osa spetsiifiline valk apoferritiin). Oluline iseärasus maost ja peensoolest imendumisel seisneb selles, et imendunud ravim satub värativeeni kaudu maksa. Maks on peamine ravimeid inaktiveeriv elund, mis seob ja metaboliseerib ravimit osaliselt
HCl sekretsioon - parietaalrakkudes tekib H+ H2CO3 dissotsiatsioonil (H2CO3 ↔ H+ + HCO3-). H+/ K+ ATPaasi pump pumpab H+ parietaalrakust näärme valendikku ja samal ajal pumbatakse rakku K + vastu. Samal ajal HCO3- läheb verre. Ehk pärast sööki tõuseb venoosse vere pH. Toimub just siis, kui süüakse valgurikast toitu (sekreteeritakse rohkem HCl). Pepsinogeeni sekretsioon – pearakud sünteesivad ja hoiustavad pepsinogeeni proensüümina. Kui pepsinogeen puutub kokku happelise maosisuga, siis muutub aktiivseks pepsiiniks. Neil on autokatalüütiline aktiivsus st. pepsiin aktiveerib ise järgmise pepsinogeeni pepsiiniks. Proensüüm – et ei lagundaks rakku, milles teda toodetakse. Pepsiin lõhustab valke peptiidideks. Peptiidid stimuleerivad HCl sekreteerimist (pepsiin vajab tööks madalat pH-d). Maonõre sekretsiooni regulatsioon – näärmerakke stimuleerivad: * atsetüülkoliin – stimuleerib pearakke, parietaalrakke ja limarakke. pärit koliinergilistelt neuronitelt.
Enne ühinemist maoga söögitoru eesmine osa pöördub terava nurga all üles ja moodustab suure kõveriku (curvatura ventriculi major), mis suundub püüloruse poole. Mao seina ehitus limaskestast, lihaskestast, serooskestast. 1. limaskestal paikneb arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi, täismao korral kurrud lamenduvad. Väikese kõveriku piirkonnas leidub pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik võib otse liikuda peensoolde, ilma muu maosisuga kokku puutumata. Seda piirkonda nimetatakse ,,maotänavaks". Mao limaskestas leidub rohkelt näärmeid, mis jagunevad lävise-, maopõhja-, maokeha- ja lukuti näärmeteks. Maopõhjas ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool 12 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond kehas asuvad mao pärisnäärmed
maovälju, toodab lima. ● Maos on hästi arenenud limaskesta alune kiht, tänu millele tekivad mao limasekestal kurrud. ● Arvukalt mitmes suunas kulgevaid kurde, eriti siis kui magu on tühi (kui magu on täis, siis kurrud lamenduvad). ● MAOTÄNAV: väikese kõveriku piirkonnas on pikisuunas kurde, mille abil makku sattunud vedelik võib liikuda otse peensoolde ilma muu maosisuga kokku puutumata. ● Mao limaskest kaitseb end maomahla lõhustava toime eest pidevalt erituva lima abil. Maonäärmed avanevad maoväljadel: 1. maolävise / kardianäärmed:eritavad lima; HCl tootmine tagasihoidlik, sest näärmetel on vähem katterakke kui maokeha ja -põhjanäärmetes. 2. maopõhja / fundusenäärmed:pearakud valmistavad nn SISEMIST FAKTORIT, millel on suur roll vitamiin B12 IMENDUMISEL. 3
annaabi.ee 
