Mis on tiisikus? Tiisikus on üheselt mõistetav tuberkuloosina. Arvati et tegu on kopsuhaigusega, mille korral haige aja jooksul oma kopsud välja köhis. Seda peeti nõrkuse (üleväsimuse ) tunnuseks, etiti kui see esines vanematel inimestel. Noorte inimeste puhul arvati, et tegemist on päriliku haigusega. Haigus ja sellega võitlemine Ülikoolist lahkumise järel ravis ennast Harjumaal Koitjärvel oma venna talus 1912-13 aga Kaukaasias Pärast rasket maooperatsiooni Tartus siirdus tagasi venna juurde Koitjärvele 1919 kolis Tallinna, kus elas elu lõpuni (maetud Tallinna Metsakalmistule) Oskused, mõjutused, huvid algoskus viiulimängus ja muusikaarmastus vene kirjanduse põhjalik tundmine täielik vene ja saksa keele oskus inglise ja prantsuse keele passiivne valdamine suur lugemus originaalkeeltes huvi INIMESE vastu teaduslik maailmavaade Töö 1903 07 töötas ajakirjanikuna
rauavajadus (raseduse ajal), raua kadu organismist (verejooks). 3.2. Megaloblastiline aneemia Vitamiin B12 või foolhappe puudusest tingitud kehvveresuse vorm. Vererakkude arenemine on häirunud ja tekivad megaloblastilisele aneemiale iseloomulikud suured punaverelibled ehk megaloblastid. Vitamiin B12 imendub peensoolest, imendumiseks on vajalik vitamiin B12 eelnev kinnitumine maos toodetava aine nn. sisemise faktori külge. Vitamiinivaegus tekibki peamiselt imendumishäirete tõttu (maooperatsiooni järgselt, peensoole haigused). Samuti võib põhjuseks olla laiuss. Vereanalüüsis on näha, et punaliblede hulk on langenud ja mõõtmed suurenenud. 3.3. Hemolüütiline aneemia tekib erinevatel põhjustel. Tegemist on punaliblede enneaegse lagunemisega. Aneemia tekib siis kui punaliblede lagunemine on suurem, kui nende tootmine luuüdis. Erütrotsüüdi 8
Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. · Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn psühholoogiliste üliõpilas- ehk linnanovellide näol ("Kärbes", "Noored hinged"). · Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ("Ööbik ja roosid") ning miniatuuride ("Poiss ja liblik") loomiseks. · Pärast maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted". · Koitjärve muljetest sündis ka armastusromaan "Kõrboja peremees" (1922). 1930.aastatel romaanid "Elu ja armastus" (1934), "Ma armastasin sakslast" (1935) , näidend
alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn üliõpilasnovellide näol. Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ja miniatuuride loomiseks. Peale maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I Maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted". Paralleelselt omaloomingu kirjutamisega alustas Tammsaare tõlkimisega, lisaks sellele kirjutas ta pidevalt
Ilmus ka A. Orase koostatud ,,Arbujad", mille järgi kogumikus ilmunud autorid oma rühmitusele nime võtsid. · Tammsaare elu ja looming 1878 Albu vald 1940 Tallinn. Eesti kirjanik. Võttis endale Põhja-Tammsaare talu järgi kirjanikunime. Mitme tema teose ilmumine oli kirjanduslikuks suursündmuseks. Õppimise kõrvalt töötas samal ajal ,,Teataja" toimetuses. Haigestus tuberkoloosi. Rändas Kaukaasiasse end ravima. Naases Koitjärvele. Elas üle raske maooperatsiooni Tartus. I MS aastail elas Koitjärvel üle sügavad isiklikud kriisid. Abielludes kolis Tallinna. Suri südamerabandusse. Kirjandusse tuli 20saj alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega, mis kujutavad talupoegade halli argielu: ,,Mäetagused vanad", ,,Kilgivere Kustas". Külaelu asemel kujutab kirjanik nüüd linna, talupoegade asemel üliõpilasi, argielu asemel hingeelu, vanade ja noorte suhete asemel meesgte ja naiste suhteid- realismi asemel impressionism. Tuntuimad
Üliõpilasperioodil kuulus üliõpilasseltsi "Ühendus". Oli lapsest saati viletsa tervisega (lahtine tuberkuloos)- kogu aeg ägeneb. 1911 keelatakse ülikoolis edasi õppida haiguse tõttu. Sõidab venna juurde Koitjärvele. Tervis ei parane siiski peaks kliimat vahetama. 1912 sõidab Soti ja sealt edasi Kaukaasiasse- elab pikka aega Punasel lagedal ( eestlaste küla). 1913 uuesti Koitjärvele. Tervis veidi paranes, kuid vaid hetkeks. Lisaks tuberkuloosile ka muud tervisehädad. Teeb läbi maooperatsiooni. I maailmasõja ajal Koitjärvel. Huvitub religioonist ( kui kirjaniku ja teadlasena). Samuti õpib Soome ja Rootsi keelt. 1918 Tallinna, jääb elu lõpuni sinna. 1920 abiellub. Tegutseb kutselise kirjanikuna (palju artikleid, esseesid, teatrikriitika, kirjanduskriitika, ilukirjandus). Elab kadriorus, seal praegu majamuuseum. On ainus Eesti kirjanik, kellele elu ajal püstitatud ausammas, Albus. Suri töölaua taga kokku kukkudes
annaabi.ee 
