silmalaugude põletiku, hambavalu jne. puhul. Kurgu limaskesta p?µletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. Teekummeli keedist kasutatakse ka vannideks ja juuste pesemiseks. PUNANE PÄEVAKÜBAR: Taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad. Kui õigesti kuivatada, säilib neis aroom. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Ta suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, nii et suureneb toidu vastuvõtu võime, kui ka jääkainete eemaldamine organismist. Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks
Botaaniline iseloomustus kõrge, aromaatne rohttaim VARS sirge, ülaosas harunev, hästi lehistunud LEHT kitsas (kuni 10 mm), lineaalne, tervatipuline ja terveservaline ÕIS valkjaskollane, õied asuvad kerajates õisikutes SEEMNED valmivad seemises Ajalugu Taime algne kodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaades kodunenud. Saksa keeles nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi Kasvatamine Külvi võib teha otse avamaale. Kasvuruumiks tuleb arvestada 50 80 cm taime kohta. Põua ajal vajab kastmist. Eelistab päikeselist sooja paika. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusevaruga mulda. Paljundamine seemnetega ja jagamise teel. Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on neid kasutada värskelt, sest kuivatamisel kaotavad palju aroomi. Sügavkülmutatult säilitab oma maitse.
kõrgemat vene ja magusavõitu aniisimaitselist ning madalamat saksa ehk prantsuse estragonpuju. VARS väga sale vars LEHT kitsas piklik ÕIS - heledad väikesed pöörisõisikud, mis tekivad teisel kasvuaastal SEEMNED viljaks on seemis Ajalugu Taime algkodumaa on Lõuna-Venemaa ja Mongoolia stepialadel, kuid tänu ristisõdalastele on ta ka Vahemeremaadel kodunenud. Saksa keeleruumis nimetati teda ,,maotaimeks", prantslased kutsusid teda ,,draakonirohuks", sest usuti, et ta ravib maohammustusi. Kasvatamine Estragonpuju armastab päikeselist kasvukohta. Lepib ka poolvarjuga. Vajab piisava niiskusega mulda, seisvat niiskust ei talu. Paljundamine Paljundatakse seemnetega või põõsa jagamise teel. Vene estragonpuju on lihtne paljundada seemnetega, külv tehakse otse avamaale. Saksa estragonpuju saab paljundada ainult jagamise teel või pistikutega. Saagi kogumine noori võrsetippe ja lehti võib korjata kogu suve jooksul. Kõige õigem on
Goldsturm tunnistati USAs 1999.a lemmikpüsililleks. Punast päevakübar on tunnistatud ürtide kuningannaks. Tõstab organismi vastupanu Punase päevakübara toimeained on põhjalikult uuritud ja taimes on glükosiide, eeterlikke õlisid, vaike, mõruaineid, suhkruid, C vitamiine, mikroelemente jm. Tänu eeterlikele õlidele lõhnab õisik kui küps suvi, sinna oleks nagu koondunud kõik suvelõhnad. Kui õigesti kuivatada, säilib neis aroom. Vanasti raviti õite leotisega maohammustusi, putukatorkeid, hamba- ja peavalu ning põletikke. Päevakübara juures on kõige tähtsamaks peetud võimet tõsta organismi vastupanu haigustele. Ta suurendab valgete vereliblede arvu, mis omakorda tõkestab põletike teket. Taimes sisalduvad toimeained takistavad ka viiruste levimist. Ergutab ainevahetust, nii et suureneb toidu vastuvõtu võime, kui ka jääkainete eemaldamine organismist. Päevakübara tinktuur peaks olema lausa esmaabikapis. Sobib hästi nii gripi ennetamiseks kui raviks
annaabi.ee 
