16. Mis olid Rootsi ajal peamised välja- ja sisseveoartiklid Eesti- ja Liivimaal?- Väljaveokaubad:teravili, laevaehitusmaterjal, lina, kanep, nahad. Sisseveokaubad:sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad 17. Mis on manufaktuur?-Suurettevõtted, ku toimus tootmine käitöö abil ning seal töötasid palgatöölised 18. Millistes valdkondades esimesed manufaktuurid tegutsesid?-Ehitusmaterjalid, klaasimanufaktuurid 19. Miks enamus esimestest manufaktuuridest rajati just Narva?-Narva oli kaubanduse sõlmpunktiks, rahvaarva oli piisavalt suur ning Narva oli geograafiliselt soodsas kohas 20. Miks oli Rootsi keskvõim huvitatud luteri usu juurdumisest Baltikumis? Milliseid jõupingutusi selleks tehti? Too näiteid ja selgita.- 20.Et saaks Rootsi võim juurduda. Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist;parandati kirikuõpetaja haridustaset; üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule(emakeelne
*puudub tööjaotus *meister tundis oma tööd *töökoda asus reeglina linnas *reeglina müüdi kaupa kodulinnas Manufaktuur: *palgatöölised tegid tööd *kehtis tööjaotus *omanik ei pruukinud tunda käsitööd *manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunftiseadused keelasid nende rajamise linnadesse *püüti leida kaubale turgu välismaal Mõlemas tehti tööd käsitsi. 13. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Klaasitööndus – klaasimanufaktuur Hiiumaal, Kõrgessaare lähedal Hütil Paberitööndus – paberimanufaktuur Tallinnas, Härjapea ojal Metallitööndus – Narva vaseveski Metsatööndus – Narva saeveski Ehitustööndus – pea igas mõisas telliselöövid ja lubjaahjud 14. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. SIIN ISIKLIK ARVAMUS/HINNANG Minu oma: Hinnang: Rootsi aja mõju Eestile majanduslikule arengule oli pigem positiivne.
Meister tundis oma tööd Omanik ei pruukinud käsitööd tunda Töökoda asus reeglina linnas Manufaktuurid rajati esialgu linnadest välja, sest tsunfti reeglid keelasid nende rajamist linnadesse Reeglina müüdi oma kaupa kodulinnas Püüti leida kaubale turgu välismaal Tööd tehti käsitsi 12. Tööndusharud ja näited seal tegutsenud manufaktuuridest. Nendeks tööndusharudeks olid näiteks: Ehitus telliselöövid ja lubjaahjud pea igas mõisas Metsatööndus Narva saeveski Klaasitööndus Hüti klaasimanufaktuur Hiiumaal Metallitööndus vaseveskid Narvas Paberitööndus Tallinna paberimanufaktuur 13. Hinnang Rootsi ajale majandusliku arengu seisukohalt. Rootsi aeg mõjus majanduslikule arengule halvasti, kuna:
maa külge, maa kuulub mõisnikule. Sellega nõustus ka riigivõim. Seega vajus talupoeg õigusteta pärisorja seisusesse. Sellele vastasid talupojad tihti maalt pagemisega. Venemaa hakkas agaramalt kaasa lööma ka kaubandusküsimustes. Loodi Peterburile mitmeid eeliseid ning see pidurdas siinsete linnade Tallinna, Narva ja Pärnu kaubandust. Väljaveo moodustasid vili, lina ja kanep. Sisseveo sool, metallid, luksuskaubad. Rootsi ajal loodud manufaktuuridest jäi püsima Räpina paberivabrik. 18 sajandi teisel poolel manufaktuuride rajamine aga juba hoogustus. 7. Asehalduskord 1762. aastal tõusis Venemaa troonile Katariina II, kelle valitsusaeg tõi rohkelt muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetesse. Katariina taotles privileegide kaotamist ja tahtis ühtlustada keskvõimu. Keskseks tegelaseks uue Balti poliitika elluviimisel sai Riia kindralkuberner George Browne, kes püüdis ka talurahva elu
annaabi.ee 
