Sidur Autodel kasutatakse manuaalkasti korral alaliselt sisse lülitatud yhe vüi mitmekettalist alaliselt hõõrd või kuiv sidureid Sidur jaguneb: Ajam · Mehaaniline ( tross või vardad ) · Hüdrauliline · Pneumaatiline · Sega ( hüdro pneuma ) · Elektromagnetiline Mehanismid · Taldrikvedruga · Spiraal vedrudega · Tsentrifukaalsidu · Magnetsidur · Hüdrosidur ( hüdrotrafo automaatkastide korral ) Ehitust vaata lk: 11-23 Tööpõhimõte Sidurite ülesandeks on:
Astmelised ehk hammasrataskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaatorkäigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas
· 5-ukseline luukpära (MkIII, MkIIIF, MkIVF) · 5-ukseline universaal (MkIII, MkIIIF) · 5-ukseline crossover-SUV (2WD) luukpära (MkIV, MkIVF) Mehhaaniline kujundus Polo on väikeauto traditsioonilise põikiasetusega mootori ja esiveoga. MkI Polosid loodi vaid 4-silindriliste bensiinimootoritega, diiselmootor esines neil esimest korda MkII-l ja saadaval vaid teatud turgudel, lastes teistel oodata MkIII-e. Varajasemad versioonidel kasutati manuaalkasti, samas kui sama auto oli saadaval kas 5- käigulise või 4-käigulise automaat käigukastiga. Vedrustussüsteem kõigil mudelitel kasutab täielikult sõltumatut MacPhersoni püstakvedrustust ees ja taga torsioonvedrustust. Enamik mudeleid kasutab ees ketaspidureid ja taga trummelpidureid, samas mõningatel on kõik ketaspidurid. Polo MkI (tuntud kui Mk 1, 1975-81) Esimene Polo, Audi 50-e ümbermärgistatud versiooni tutvustati 1975. aastal ning toodeti kuni 1981. Aasta oktoobrini
Astmelised ehk hammasrataskäigukastid jagunevad liht- ja planetaarkäigukastideks. Autodel on põhiliselt kasutusel astmelised lihtkäigukastid, mille käikude lülitamine toimub kas hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaatorkäigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Joonis 4. Käigukasti käigud Joonis 5. Käigukast Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Sünkronisaatori ülesanne ja ehitus Sünkroniseerimine Samaaegsus, ühtlustab veetava ja vedava võlli kiirust käiguvahetamisel Ehitus - synchromesh Joonis 6. Sünkronisaator Tööpõhimõte- Käigu vahetamisel nihutatakse lülitusmuhvi selle ringsoones asuva lülitushargi abil vajalikus suunas
hammasrataste (sünkronisaatori muhvide) ringsoontesse. Hargid ja on kinnitatud liugurite külge ja nihkuvad koos nendega. Liugureid hoiavad lülitatud või lahutatud asendis vedrudega fiksaatorid Liugureid liigutab käigukangi alumine ots, mis ulatub väljalõigetesse. Käigukang asub käigukasti kaane kuulpesas. Kangi liikumist juhib kuliss. Selles on väljalõiked, mis piiravad kangi alumise otsa liikumist. Käigukasti ülekandearvud 5-käigulise manuaalkasti puhul: 1. käik 3,454 2. käik 1,904 3. käik 1,280 4. käik 0,966 5. käik 0,815 Tagurduskäik 3,272 Lõplik ülekandearv 3,650 2.2 Kordisti (lisareduktor) paikneb käigukasti ja siduri vahel. Sidurivõlli 1 (Joonis 38) tagumisel otsal on hambad, milledele toetub sisehammastega muhv. Muhvi 4 pikisuunalise nihutamisega saab kordistit ümber lülitada. Muhvi 4 kõrval toetub laagrile kordisti vedav hammasratas 2. Mis hambub alaliselt hammasratta 23 vööga.
annaabi.ee 
