Süstoli momendil on rõhk arterites kõrgem kui diastoli ajal. Kõrgeimat rõhku nimetatakse süstoolseks ehk maksimaalseks, madalaimat diastoolseks ehk minimaalseks. Vererõhu mõõtmine toimub manomeetriga ühendatud spetsiaalse manseti abil õlavarre arteri kinnipigistamisel verevoolu seiskumiseni. Viimast tähistab kuulatlemisel heli katkemine (see tekib vere voolamisel läbi kokkusurutud arteri). Seejärel mansetti lõdvendatakse ja fikseeritakse manomeetril moment, mil heli taastub (manomeeter näitab süstoolset vererõhku). Edasisel lõdvendamisel heli kaob, sel momendil fikseeritakse diastoolne vererõhk (veri läbib arterit ka diastoli ajal). -Arterid,Veenid,Kapillaarid- -Arteritest- on tihke ehitusega elastsed ja paksud torukesed, mille sein koosneb kolmest kihist ehk kestast. Nende ülesandeks on kopsudest saabunud hapnikurikka vere juhtimine kõigisse kehaosadesse. Suurimaks arteriks on südame
on kõik korras. Lühiajaliste töökatkestuste puhul suletakse ainult sulgeventiil ega muudeta reguleerkruvi asendit. Töö lõpetamisel tuleb aga sulgeda ballooni ventiilid, vabastada voolikud rõhu alt ja samuti vabastada reguleervedru surve alt ja lõpuks sulgeda põleti ventiilid. Gaasi rõhu reguleerimisel ei tohi manomeetrite osutuid minna üle ettenähtud lubatust ülempiirist (põhiliselt 2/3 mõõteulatusest), mis on iga manomeetri tüübi kohta erinev ja on manomeetril fikseeritud. Igasuguse rikke korral suletakse kiiresti ballooni ventiil, lastakse reduktorist gaas välja ja kõrvaldatakse rike, kui see osutub võimalikuks. Reduktorite ekspluateerimisel võivad tekkida järgmised rikked: süttimine, külmumine või gaasileke. Süttida võib reduktor balloni ventiili järsul avamisel .Süttimisel põleb kõigepealt ära klapi eboniittihend, seejärel põlevad ära ülejäänud detailid. Reduktori süttimisel tuleb viivitamatult sulgeda
o Sel momendil, kui veri hakkab arterist läbi pääsema, tekivad Korotkovi toonid, mida kuuleb stetofonendoskoobiga ja see tekkemoment vastabki maksimaalse süstoolse rõhu suurusele. Toonid tekivad vaid siis, kui veresoon on osaliselt kokku surutud, sest siis tekitab vere liikumine heli vastu veresoone seina. o Edasi lanegetatakse rõhku veelgi, kuni toonid kaovad – see moment manomeetril vastab diastoolsele rõhule. o Toonid kaovad siis, kui veri hakkab vabalt läbi käima Riva-Rocci meetod 9. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke:
toonid, mida kuuleb stetofonendoskoobiga ja see tekkemoment vastabki maksimaalse süstoolse rõhu suurusele. 1. Toonid tekivad vaid siis, kui veresoon on osaliselt kokku surutud, sest siis tekitab vere liikumine heli vastu veresoone seina. 8. Edasi lanegetatakse rõhku veelgi, kuni toonid kaovad – see moment manomeetril vastab diastoolsele rõhule. 9. Toonid kaovad siis, kui veri hakkab vabalt läbi käima ii. Riva-Rocci meetod: Riva-Rocci tehnika põhines kummist koti kinnitamises ümber käe ja selle õhku täis pumpamises. Kott oli ümbritsetud mõnest mittevenivast ainest silindriga ning elavhõbeda manomeeter mõõtis rõhku kotile. Rõhku suurendati, kuni pulssi polnud enam tunda. Seejärel survet