nikerdas. Terve hulk teenreid pidi teostama tema tehnilisi ,,leiutisi", olgugi, et see oli ainult mäng. Nii töötas ta aastaid lennumasina kallal sada aastat enne lennuki leiutamist. Teda huvitas eestlaste elamisviis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad mõrku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimene raamat ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus: ,,Eesti-ma rahwas! Olgu se teile mällestuseks, et meie mo melest armsad ollete." Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpeyuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelehutuslikkusega ajaviitega sidus. Sellele vastas ka pealkiri. Kasutatud kirjandus Marelle Soosaar e referaat
ja andis meid Vene bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse
bürokraatia, pulbitseva kaose, trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse
Näddala-Lehele", milles pakuti sõnumeid kodu- ja välismaalt, jutte, luuletusi, vanasõnu. Masing on eesti vanema kirjandusloo silmapaistvaim esindaja, kelle mõju meie rahvuskultuurile ja ärkamisaja vaimsele ettevalmistamisele on olnud suur. Krahv Mannteuffel- teda huvitas eestlaste elamise viis, kombed ja laulud. Kogu tema looming, eeskätt jutud, annavad märku rahvasõbralikkusest. Nii on tema esimese raamatu ,,Aiawite peergo walgussel" lõppu lisatud südamlik pühendus. Mannteuffelit peetakse meie valgustusjutu parimaks viljelejaks, kes õpetuseiva hoopis rohkem kunstiteosele omase meelelahutuslikkusega sidus. Teos sisaldab valme ja pikema pealkirjata jutustusi, mille esiosas astub autor välja mitmesuguste pahede- joomise, mõisavarguse, petmise vastu. hiljem koondub ta tähelepanu noorte armastuse ja abiellumise probleemidele ning rahvakombestikule. Tema teiseks põhiteoseks on karskuseteemaline jutt ,,Willem Nawi ello-päwad"
trööstitu seisundi, roiskunud ja seesmiselt põdeva hiigelriigi meelevalda."52 Nii et von Mannteuffel ei käitu mingil iseäralikul viisil, vaid nii, nagu võibki ühelt aadlikult oodata. Peter Zoege von Mannteuffeli (eesti keeles 'meeskurat') kirjeldamisel hakkavad jällegi silma krossilikud atribuudid. Jakobi silme läbi on ta rängakondiline, tuklase nudipeaga, iriseva kahtlustajavaimuga (lk 240). Teisal kirjeldab Jakob von Mannteuffelit järgmiselt: "Ta must nudiks pügatud pea oli natuke viltu õlgadel ja ta raske sinakas lõug rõhus lipsu halli siidliblika kiiva."53 Siin on Kross kasutanud ilmekat võrdlust massiivne lõug ja õrn lipsu siidliblikas , mis rõhutab von Mannteuffeli tahumatust. Von Mannteuffelit iseloomustab ka joviaalsus (vrd von Stackelbergi "Kolmandates mägedes", sageli iseloomustatakse baltisakslasi just selle sõnaga): "...Peeter kõndis kõige joviaalsemal ilmel meie juurde sisse
annaabi.ee 
