● K.A. Hindrey piltvärsslood räägivad, sellest kuidas võivad olla mõned nimeväljendid tekkinud. 16. Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? ● kihilisem kui varasematel aastatel (avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid) ● piir amatöörluule ja proffesionaalse luule vahel hägustunud ● lüüriline lasteluule ● jutustav lasteluule (keskendub laste elule) ● värssjuttude avaldamine iseseisvate teostena ○ Aidi Vallik “Mannikese lugu”, Leelo Tungal “Vanaema on meil nõid”, Wimberg “Härra Padakonn” 17. Leidke lasteluule hulgast kaks luulekogu, mis tekitaksid lastes huvi luule vastu. Nimetage teos, autor ja põhjendage valikut. ● Ilmar Trull “Rähni ravi”- luuletusi igast eluvaldkonnast- aastaajad, tähtpäevad, igapäevaelu, autor on ka teose ise illustreerinud, mis võib muuta luuletuste sisu veelgi mõistetavamaks, lastesõbralik sõnakasutus, vahvad riimid.
Priiuse päike paistab me maal, rusujatest vabastatud Kalevite ra'al! Orjuse kütked purustud maas, muistene priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. Paremad päevad paistma meil jäävad, kaunimad ajad ootavad ees. Võimsasti kõla siis ühine laul: õitsegu, kasvagu kodumaa! Tuljak sõnad Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud, Külalisi igat seltsi - Viru vanem kaasagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. Parte, hanesid praeti Vist üle tuhande ära, Terve trobikond püssisid Pulma auks teeb kära. Kas vahest kuu Meil kumab ju, Või näen tähti, päikest säramas? See on ju Tõnn, Seal ka ta Mann - Kahekesi lähevad nad käsikäes. 12 Teeb nalja Mann, Siis naerab Tõnn, Nii, et vesi veereb palgel tal.
mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa! Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull' truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa! Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa! Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa! Tuljak Terve vald oli kokku aetud, Kihelkond kokku kutsutud; Külalisi igat seltsi - Mõisahärra prouagagi palutud! Tõnni, parajam peiu, Kosind Mannikese endale, Manni, nobedam neiu, Läheb Tõnnile mehele Pulmad, jah pulmad! Viina viiskümmend vaati, Pulma kraami kokku toodi Nõnda palju, kui saadi. 31 Parte, hanesid praeti Vist üle tuhande ära, Terve trobikond püssisid Pulma auks teeb kära. Kas vahest kuu kumab, Või näen ma tähti, päikest särama? Oh elu, Oh ilu! Näe Tõnni Ja Manni, Nad lähevad kahekesi käsi-käes. Teeb nalja Mann, Siis naerab peig Tõnn, vesi palgil tal. Oh elu, Oh ilu!
kasvada“, „Tuul puhub lippudes“, „Väike John“ Mis on iseloomulik nüüdislasteluulele? Kihilisem kui varasematel aastatel, avaldavad kõik, muutunud sotsiaalsed normid),piir amatöörluule ja professionaalse luule vahel hägustunud,lüürililine lasteluule,jutustav lasteluule (keskendub laste elule),värsjuttude avaldamine iseseisvate teostena. Sisuline kohandumine ajaga. Nüüdislasteluule autorid ja nende luuleraamatud Signe Ora „Onu Eedi”, 2008; Aidi Vallik „Mannikese lugu”, 2010. A. Vallik „Mobiilihelinad”; L.Tungal „Saatke meile meile!” Merca „ Pissilugu” Olulised lasteluule koondkogud. Reet Krusten „Eesti lasteluule kuldraamat” (2008) Raivo Kuusk "Eesti lasteluule valimik" (I, 2000; II 2001)temaatilised kogud (emadpäev „Seitse paid“; „Eesti jõulusalmide ja –juttude kuldraamat“, sünnipäev „Õnne soovib õnne“) Luulevormis aabitsad ( L. Tungal ja Navitrolla „Loomaeebits“)
annaabi.ee 
