reeglipärasust. Vorm on objektiväline kuju. Skulptuur on ruumiline ehk kolmemõõtmeline kunstiteos. Proportsioonid on omavahelised mõõdusuhted. Inimese keha proportsioonid Inimese keha kõrgus on 1/8 tema keha pikkusest. Eestlastel on see umbes 1/7 ja mannekeenidel umbes 1/11 tänu pikkadele jalgadele. Portree näo/pea kujutis Autoportree kunstniku portree temast endast Karikatuur humoristlik joonistus/pilapilt Figuur täispikkuses kehakujutis Poolfiguur keha ülemise poole kehakujutis
Dior Katre Pohlak Geograafia XI klass Rakke Gümnaasium Moe ajalugu Alates Päikesekuningas Louis XIV valitsemisajast on Prantsusmaa koos Põhja- Itaaliaga olnud rõivamoe keskuseks. Charles Frederick Worth dikteeris täpselt, milline kõrgmood on sikk. Lisaks oli ta esimene, kes lasi oma riideid mannekeenidel demostreerida. Chambre Syndicale de la Couture Parisienne C.F.Worthi algatusel ühinesid moemajad 1868.aastal Chambre Syndicale de la Couture Parisienneks. See koda määrab veel tänapäevalgi täpsete juhiste alusel, missugused moesalongi kuuluvad kõrgmoe hulka. Kes oli Christian Dior? Christian Dior oli rikka keemiavabrikandi poeg. Ta oli õppinud riigiteadus ja muusikat. C.Dioril oli oma galerii,
vorm. Peakatteid ei tohi asetada üksteise otsa. Kinnastesse pannakse toestud. Haruldased, haprad tekstiilid ei tohi olla ekspositsioonis üle 3-6 kuu. Tekstiilid tuleb eraldada puidust, krohvist : vaipade alla asetatakse vaibapolster. Tekstiile võib eksponeerida riputatult takjakinnituste abil. Haprad tekstiilid eksponeeritakse horisontaalselt/kaldus alusel ning nad tuleb seest polsterdada, et vältida deformeerumist. Kui tekstiilid on tugevad, siis eksponeeritakse neid mannekeenidel. 5. Puitesemed (etnograafilised esemed, mööbel) Puit on puude ja põõsaste varre põhiosa. Puiduks nimetatakse ka maharaiutud, töötlemiseks ettevalmistatud või töödeldud puud. Puit on olnud kindlasti üks vanemaid inimese kasutatud materjale.On olemas lülipuit, maltspuit ja küpspuit. Puitesemete säilivus sõltub paljudest teguritest : puidu tüüp, puidu osa kust materjal on saadud, puu kasvutingimused, puidu kuivatamise tingimused, meetodid/vahendid mida on
olulisemaid eeldusi, esineb vajadust sellega muudel juhtudel tegeleda suhteliselt harva. Selle tagajärjeks on kogemuste suhteline nappus. Näiteks viib täiskohaga tegutsev erakorralise meditsiini arst aastas läbi umbes 30–40 intubeerimist, sellal kui täiskohaga anestesioloog teeb sama võtet 350–700 korda aastas. Selle puuduse kõrvaldamiseks peaks erakorralisese meditsiinis töötavale personalile regulaarselt korraldatama intubatsioonitreeninguid mannekeenidel ja kindlasti võimaldama harjutada kogenud anestesioloogi käe all reaalsetes plaanilistes situsatsioonides. Näidustused ja teostamine Näidustused Intubeerimise näidustused sõltuvad patsienti ohustavast võimalikust või tegelikust hapniku juurdepääsu takistusest. Näidustused erakorralise meditsiini õdede jaoks, kellel on intubeerimise eripädevus: vereringeseiskus koos hingamise seisakuga,