all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009). Ärimeeste plaan on hipodroom Tallinna kesklinnast Saku valda kolida ja ehitada alale kortereid, büroosid, spordirajatisi ja mänguväljakuid, mis toob aga kaasa maa sihtotstarbe muutmise sotsiaalmaast elamu- ja ärimaks. Sellele on tugevalt vastu
bändi. Bändi nimi "ABBA" moodustati bändi liikmete eesnimetähtedest. Omapäraseks võib pidada ka seda, et bänd koosnes kahest abielupaarist: Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid. Aastal 1983 otsustas bänd võtta pausi, millest kujunes aga tegelikult bändi lõpp Nimelt kutsus ABBA mänedzer Stig Anderson ansambli (konserni) finantsasju ajama eestlase JAAN MANITSKI. Temast sai mees, kes tegeles bändi rahade investeerimisega. Töötades 70-ndatel IBM-i finantsosakonnas, Rootsi Swedpangas, tegi Manitski erakapitalil põhineva äriplaani, mis paigutas ABBA plaadimüügist saadud paar miljonit sedavõrd edukalt, et Stockholmi börsil oli selle ettevõtte bilanss kümnetes miljardites. Kui ansambel lõpetas, ostsid kolm ärijuhti äriühingu osalused kokku. 10 aastat hiljem müüs Jaan Manitski oma osaluse ära ning asus elama Belgiasse Waterloo (sic
Eduard Wiiralt Viinistu Kunstimuuseum Elina Rosenbaum 7.A Tallinna Tehnikagümnaasium Viinistu Kunstimuuseum Asub väikses kalurikülas,endises kalatööstus hoones. Avati 2002.aastal. Asutaja Jaan Manitski. Viinistu Kunstimuuseumis asuvad erilised silindri kujulised näitusesaalid. Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt kodanikunimega Eduard Viiralt. Sündis 20. märts 1898. Suri 8. jaanuar 1954. Peamiselt tegeles graafikaga kuid ka maalikunstiga. Terve tuba täis Wiiraltit Viinistul oli terve ruum pühendatud Wiiraltile. TEOSEID : Lamav tiiger Minu lemmik teos Minu lemmik on ,,Lamav tiiger". See teos on mu lemmik, sest arvan, et see teos ühitb minuga.Tiiger on kiskja ja
4. Soovitaksin teatrit või mind elavamuusikaga jazzi õhtut mõnes vanalinna pubis. Harju maakond 1. Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Kabelikivi on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem. Viinistus asub kunstimuuseum, kus kunstnik Jaan Manitski esitleb oma erakogu. Jaan Manitski on ka ühtlasi Viinistu arendaja. Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte. Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saarele saab sõita Viinistu Kunstimuuseumi kaatriga või kohaliku paadimehe Hartviguga. Lääne-Virumaa 1. OANDU LOODUSMETSA RADA on üks põnevamaid (4,7 km 2 tundi). Raja
Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile. Nituste programm algas 1991 raamatukogudes, koolides jne. Rotermanni soolaladu: monumentaalne paekivi ehitis, projekteeritud balti-saksa inseneri poolt (Ernst Boustedt) 1908. Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi. Soolaladu renoveeriti 1995-96 arhitekt lo Peili poolt, interjri disain-Taro Mhar. Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas. Viljandi linna musseum (Paul Kondas) Eesti Rahva Muuseum Tartus- ks vanemaid muuseume. Asutati 20saj. alguses. Sai omale ruumid Raadi misas. Muuseumisse kogutakse Eesti rahva ainelist vanavara. Eksliibise(raamatu viit) tegi kunstnik Kristjan Raud. Jakob Hurt kogus vanavara. 14.aprill.1909 korraldati esimene tegevliikmete kogu koosolek, mis sai muuseum asutamise pevaks. 1922 aastal Soome dr
kultuurihuviga lugejatele raamatulisa Arkaadia, ühisko nna ja poliitikahuvilistele ajakiri MÖTE ja lisaleht Riigi Kaitse, spordihuvilistele Jalgpallileht jne.). Ajalugu: 5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Lisainfo: Eesti Päevalehe omanikud on AS Ekspress Grupp, Jaan Manitski. Väljaandja on Eesti Päevalehe AS. Peatoimetaja on Lea Larin (augustist 2006). Arvamustoimetaja on Külli-Riin Tigasson. Sporditoimetaja on Kristi Vahemaa. Kujunduse toimetaja on Merike Pinn. Nimi: WALK Keel: vene Hind: 5.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 26 korda aastas Iseloomustus: Walk on endine linna nimi. 1920 aastal jagati linn kaheks pooleks. Valka nime sai lätipoolne osa ja Valga - eestipoolne. Meie eesmärgiks on oma 9
aastal paigaldati Raekoja platsi äärde näitusemaja ette Eesti kunstniku Mare Mikof skulptuur "Maanaised". 6. Viinistu Kunstimuuseum Viinistu Kunstimuuseum on muuseum Viinistu külas. Muuseum avati 2002. aastal endise kalatööstuse (vaata Kirovi kalurikolhoos) renoveeritud hoonetes. Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides, mis on kalatööstuse endised veemahutid. Muuseum korraldab suveetendusi ja kontserte ning kunstiringe nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kunstimuuseumi juurde kuulub ka
asub Pelgulinna vaiksel kõrvaltänaval, sellele linnaosale nii iseloomulikus hubases puitmajas. 8) Tartu Kunstimuuseum (1940) – eksponeerib püsinäitust eesti kunsti klassikast 18.sajandi lõpul raekojaplatsile kerkinud klassitsistlikus hoones – kohalikus Pisa tornis ehk Viltuses majas alates 1988. aastast. 9) Viinistu Kunstimuuseum – 2002.aastal avatud muuseum Viinistu kunstimuuseumis on esil selle omaniku Jaan Manitski kogusse kuuluvad teosed. Eksponaatide hulgas on ligi 400 eesti tuntumate kunstnike maali ja graafilist lehte. Muuseumi külalisnäitused paiknevad omapärastes silindrilistes tornides 10) Tartu Ülikooli Kunstimuuseum – 1868. aastast alates ülikooli peahoones tegutsev kunstimuuseum. Muuseumil on eriline Pompei stiilis interjöör. Tartu Ülikooli kunstimuuseumi kogud on kujunenud enam kui 200 aasta vältel sihipärase kogumistöö ja annetuste tulemusena
annaabi.ee 
