Sõltuvalt info tuttavusest toimivad taju omased eri tasemetel. 8 Tajutakse algul tervikus, siis osi, siis tervikut koos osadevaheliste suhetega. Beebide tajuvad asju kui tervikuid, kui asjaga puututakse pidevalt kokku, siis tajutakse detaile ja nii edasi. Tähelepanu areng Mida väiksem on laps, seda enam mõjutab tema tähelepanu keskkond. Beebide puhul kasutatakse seda, last meelitatakse tegevuselt eemale. Arengu käigus keskkonna poolt manipuleeritavus väheneb. Iseloomustab ka täiskasvanuid, keskkonda satub midagi erinevat. Täiskasvanu otsustada, kas objekt on oluline, kui ei ole, siis seda rohkem ei panda tähele. Arengu käigus püsivus suureneb. Lapsed suudavad tegeleda pikemat aega ühe tegevusega. Tähelepanu sõltub motivatsioonist. Suureneb valivus- lapsed hakkavad tegema adekvaatseid otsuseid. Maht suureneb. Lihtsustub tähelepanu jaotamine väikesed lapsed ei saa korraga kõiki kanaleid jälgida, reguleerida enda tegevust.
regulatsioon, rahvusvaheline iseloom, kätte saadavus, globaalne auditoorium, uudiste ja info allik, täidab koolitaja rolli, reklaamikanal, meelelahutus. Infoühiskond - mõiste, mida kasutatakse kasaegse ühiskonna kirjeldamiseks.Toffer esimene laine põllumajanduslik, teine laine tööstuslik, kolmas laine infoühiskond domineerivaks valdkonnaks on infotööstus. Bell agraarne, industriaalne, postindustriaalne. DeMue sünteesitavus , programmeeritavus, manipuleeritavus. Melody infoühiskond on ühiskond, mis paigutab suurema osa oma ressursidest informatsioni ja kommunikatsiooni tegevustesse. 7.Erinevad lähenemisviisid meedia mõjule ja auditooriumile. Meedia mõju meedia tegevue või meediaga kokkupuutumise ettekavatsetud või ettekavatsemata tulemused. Mõju liike on mittu, eristatakse käitumisliike, emotsionaalseid, kognitiivseid. Auditooriumi käsitlused kahtlemine meedia mõjudes pööre auditooriumid, kui sotsiaalsed võrgustikud ,
o Enesejuhtimine : initsiatiiv, eesmärgikindlus või püsivus oma tegevustes, vaba aja sisustamine 2. Sotsiaalsed oskused (social skills) o Interpersonaalsed oskused teiste inimestega suhtlemine o Vastutusvõime oma tegude eest vastutamine ühiskonnas o Enesehinnang millega saan hakkama, millega mitte, oskus hinnata, kuidas näen end võrreldes teistega, peaks olema adekvaatne. o Manipuleeritavus teiste poolt intellektipuudega inimesed ei oma mõtlemisvõimet ja kriitilisust et tulla toime ilma ära kasutamata, ei oska hinnata tegude tagajärgi. o Reeglite järgimine seotud vastutusvõimega, oluline on see kas reegleid mõistetakse ning siit tuleb probleem, kuna intellektipuudega inimene ei suuda infot töödelda ja ei suuda reegleid järgida. o Seadustele allumine 3
,ülem.temporaal-käär • Broca (ekspressiivse) afaasia korralsagedamini kahjustunud verbide kasutamine, Wernicke (sensoorne) afaasia ja anoomiaga patsientidel enam nimisõnad Landau-Kleffneri sdr • Sõnade kasutusvõime ei sõltu ainult nende grammatilisest kategooriast: mõjutavad • EEG-s: generaliseerunud paroksüsmaalne epileptiline aktiivsus enam bitemporaalselt abstraktsus, käega manipuleeritavus, elulisus jne (kõne pk.), unes väljendunum – puudub fokaalne ajukahjustus (MRT korras) v. tekib hiljem – tavaliselt puuduvad “klassikalised krambihood” (öised partsiaalsed hood- 70%) Katse sissejuhatus – afaasia (simuleerib /või võib viia psühhoosi)