Rooma riigiga ja nende kodanikele anti kas täielik või osaline Rooma kodakondsus. Teised linnad jäid Roomast sõltuvateks liitlasteks. Võidetute selline kohtlemine sai Rooma poliitikale tüüpiliseks (divide et impera). 328 304 II Samniidi sõjas said roomlased algul samniitidelt rängalt lüüa (321 Caudiumi mäekurus), kuid saavutasid lõpuks võidu, hoolimata samniitide liidust etruskidega. Kujundati ümber sõjavägi, võttes kasutusele manipulaarse lahingurivi. 312 hakati rajama Via Appiat Roomast Capuasse. 298 290 III samniidi sõjas moodustus samniitide, gallide ja etruskide liit Rooma vastu. Sellegipoolest roomlased võitsid ja samniidid allutati Rooma liitlastena. Järgnevalt võitsid roomlased ka galle ja etruske. Enamus etruski linnu alistus Rooma ülemvõimule. 287 Hortensiuse seadusega (Lex Hortensia) sätestati, et plebeide koosoleku otsused on siduvad kogu Rooma riigile
Pea sajandiga vallutas kogu Itaalia Rooma põhilised vastased olid samniidid, kes olid Itaalia lõunaosas. 340a toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu. Selle mahasurumine muutus välina kodakondsuspoliitikat, st nüüd hakati lepinguid sõlmima iga liitlasega eraldi. Latiinidele anti ka rooma kodakondsust, et integreerida latiine riigikodanikeks. Sammiidi sõdade ajal oli veel üks muutus. Varem oli hopliidi faalanksi taktika, aga mägistel aladel kujundasid nad välja oma manipulaarse lahingurivi, kus olid väikesemad sõjaväeosad. Ehk kujunes uus liitlaspoliitika ja lahingutaktika. Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad. Suurim oli Tarentum (Taras). Seal 280 läksid tülli roomlastega. Roomlased
Nende sõdade vahepeal 340 aastal toimus ka viimane suur latiinide ülestõus roomlaste vastu ja see mahasurumine tähendas ka teatud muutust kodakondsuspoliitikas, kui enne olid nad sõlminid liidu lepingu ühiselt kõigi latiini linnaga, nüüd hakati sõlmima eraldi ja erinevate tingimustega. Sealt hakkasid andma latiinidele helgelt oma kodakondsust ja integreerima latiine oma riiki. Kui varem oli nähtavasti Sammiidi sõdade ajal, hopliidi faalanks polnud tõhus ja kujundasid välja oma manipulaarse lahingurivi , väiksemate üksuste kaupa. Tüüpiline roomlaste võitlusviis sai hiljem olema. 290 aastaks olid nad alistunud, Sammiidid ja etruskid ka mingil määral, pärast seda jäi veel itaalias lõuna-itaalia linnad (kreeka linnad) ja nende seas kõige suurem oli Tarentum. 280 roomlased läskid linnaga otsustavalt tülli, Tarentum üritas domineerida teiste linnade üle ,teised linnad palusid kaitset roomlaste käest . Tarentaslased kutsusid endale appi Epeirose kuninga
nn Teise Makedoonia sõja (200 197). Suur osa Kreeka riike toetas roomlasi, ja kuna ka Antiochos III roomlastega sõlmitud leppe kohaselt oma senise liitlase hülgas, jäi Makedoonia üksi vastamisi roomlaste juhitud tugeva koalitsiooniga. Esialgse edu järel sai Philippos 197. a. Tessaalias Kynoskephala lahingus noore väejuhi Titus Quinctius Flamininuse juhitud leegionidelt hävitavalt lüüa. Lahingu saatuse otsustas roomlaste manipulaarse lahingurivi parem manööverdamisvõime Makedoonia faalanksiga võrreldes. Järgnenud rahuleppega loobus Philippos kõigist valdustest Kreekas, kohustus maksma tohutut sõjahüvitist ja piirduma edaspidi vaid 5000-mehelise armeega. 196. a. kuulutas Flamininus Isthmia panhelleni mängudel pidulikult välja kõigi Kreeka riikide vabaduse, tuues kaasa kreeklaste suure vaimustuse ja tänutunde rooma riigimehe vastu.
annaabi.ee 
